Fatin, Data Moris : Laktos, 07-05-1969
Estado Sivil : Kazadu
Sexu : Mane
Religiaun :
Nasionalidade :  
Hela Fatin Aktual :  
Kategoria /Empregu : Funsionariu Publiku Grau D Eskalaun II
Posisaun : Administrador do Postu Administrativo de Fohorem
Nú. Kontaktu : +670 76049338 / 77304187

LISTA APOIO ORGAUN SUKU POSTU ADMINISTRATIVU FOHOREM

Índise

Perfil Postu Administrativu Fohorem……………………………………………………………………………………… i

Edifisiu Administrasaun Postu Administrativu Fohorem…………………………………………………… ii

Índise………………………………………………………………………………………………………………………………………… iii

Lia makloken……………………………………………………………………………………………………………………………. v

Mapa Postu Administrativu Fohorem………………………………………………………………………………… vi

Sistematika Elaborasaun……………………………………………………………………………………………………….. vi

Perfil Postu Administrativu Fohorem sei elabora tuir nia sistematika hanesan iha kraik ;

Kapitulu I. Introdusaun

1.1 Antesedente…………………………………………………………………………………………………………………… 7

1.2 Objetivu no Alvu…………………………………………………………………………………………………………… 7

Kapitulu II. Istória no estabelesementu Postu Administrativu

2.1 Historia Postu Administrativu Fohorem………………………………………………………………….. 8

2.2 Estabelesementu hanesan Postu Administrativu………………………………………………….. 8

Kapitulu III: Situasaun Geral

3.1 Lokálizasaun Geografik…………………………………………………………………………………………….. 9

3.1.1 Fronteiras……………………………………………………………………………………………………………… …9

3.1.2 Superfísie Área …………………………………………………………………………………………………… …9

3.1.3. Situasaun klimatika……………………………………………………………………………………………..10

3.2 Divizaun Administrativa no Estrutura organika Postu Administrativu…………. 11

3.2.1 Divizaun Administrativa ………………………………………………………………………………….  11

3.2.2 Estrutura Postu Administrativu  ……………………………………………………………………….11

3.3 Monografia ………………………………………………………………………………………………………….. 12

3.3.1 Monografia tuir relatóriu Postu Administrativu no Suku sira 2024…………. 12

3.4 Demografia…………………………………………………………………………………………………………… 12

3.5 Lian ……………………………………………………………………………………………………………………….. 13

3.6 Reliziaun ………………………………………………………………………………………………………………. 13

Kapitulu IV: Setor  Sosial

4.1 Setor Saúde………………………………………………………………………………………………………… 15

4.1.1 Servisu Kuidadu Saúde Prima………………………………………………………………………. 15

4.1.2 Rekursu Humanu Saúde Postu Administrativu…………………………………………. 16

4.1.3 Konstrusaun Edifisiu Sentru Saude Postu Administrativu……………………… 17

4.2 Edukasaun………………………………………………………………………………………………………… 18

4.2.1 Edukasaun Pre-Eskolar ………………………………………………………………………………. 18

4.2.2 Ensinu basiku……………………………………………………………………………………………….. 19

4.2.3 Ensinu sekundaria……………………………………………………………………………………….. 19

4.2.4 Rekursu Humanu Edukasaun iha Postu Administrativu……………………….. 20

4.2.5 Konstrusaun Edifisiu Eskola iha Postu Administrativu…………………………. 21

4.3 Kultura no Eransa Tradisional…………………………………………………………………….. 21

4.3.1 Kutura ……………………………………………………………………………………………………….. 22

4.3.2 Uma Lisan no Lulik…………………………………………………………………………………. 23

4.3.3 Eransa Kultura………………………………………………………………………………………… 24

4.4 Terseira Idade / Idosos……………………………………………………….……………..25.

4.4.1 Bolsa da Mae ………………………………………………………………………………….26

4.4.2 Veteranus………………………………………………………………………………………………. 27

Kapitulu V: Setor Ekonomia

5.1 Industria ki’ik   ………………………………………………………………………………………….27

5. 2 Ko’operativa    ………………………………………………………………………………………..28

5.3 emprezarias públikas……………………………………………………………………………… 29

Kapitulu VI: Desenvolvimentu Infraestrutura

6.1 Habitasaun……………………………………………………………………………………………… 30

6.2 Estrada no Pontes…………………………………………………………………………………. 30

6.2.1Estrada nasionais………………………………………………………………………………… 30

6.2.2 Estrada Rurais……………………………………………………………………………………. 30

6.2.3 Ponte………………………………………………………………………………………………….. 31

6.3 Electrisidade………………………………………………………………………………………… 32

6.4 Be’e no Saneamentu…………………………………………………………………………. 32

6.5 Transportes…………………………………………………………………………………………. 33

6.6 Telekomunikasaun……………………………………………………………………………. 34

Kapitulu VII: Rekursus Naturais

7.1 Agrikultura      37

7.2 Florestas………………………………………………………………………………………….. 37

7.3 Pekuaria………………………………………………………………………………………….. 38

7.4 Peskas…………………………………………………………………………………………….. 38

7.5 Terras  Propriedade  no Servisus Cadastru          …………………….38

Kapitulu VIII: Setor Politika, Seguransa,Defeza no justisa tradisional

8.1 Organizasaun Politika…………………………………………………………………… 39

8.2 Seguransa PNTL……………………………………………………………………………. 39

8.3 Justisa Tradisional…………………………………………………………………………. 41

Kapitulu IX Lia mak takan

LIAN MAKLOKEN

Delfin Amaral Ferreira

Prezidente Asembleia Postu Administrativu Fohorem

Administrasaun Postu Administrativu Fohorem nian servisu maka sai nudar estensaun Administrasaun Munisipál ka  Autoridade Munisipál sira nian, ne’ebé nia misaun maka atu assegura hala’o kompeténsia hirak espesífiku  hosi administrasaun ne’e nian iha área postu administrativu,atu garante servisu administrativu sira bele  besik liu ba populasaun sira no promove partisipasaun boot liu hosi sidadaun sira iha atividade  administrativa. Ida-ne’e, define iha Dekretu Lei. No. 3/2016 iha artigu 60 ho nia kompetensia hotu ba administrasaun postu administrativu.

Liu hosi servisu secção Planeamentu Dezenvolvimentu Lokál, kontinua hakbesik-an ba suku no komunidade hotu hodi identifika programa nesessariu ba komunidade atu oinsa bele dezempena suku no bele fo moris diak ba komunidade iha suku hotu, hodi nune’e bele junta iha planu asaun annual                         postu administrativu Fohorem. Iha tinan 2024 liu hosi servisu secção planeamentu dezenvolvimentu lokál identifika ona programa liu hosi setores 8 ho programa hamutuk 47 ne’ebé sei aprezenta ba membru asembleia postu administrativu no diresaun servisu postu administrativu, ONG hodi bele apar ho planu kada diresaun no servisu parseiru sira ne’ebé iha.

Tanba ida ne’e maka hahu agora autoridade postu administrativu Fohorem identifika no halo levantamentu dadus kona-ba situasaun ekonómiku sosial, edukasaun, saúde, rekursu naturál, rekursu umanu no seluk tan atu sai  pakote informasaun ba públiku hanesan referénsia ba governu sentrál, autoridade munisipál, sosiedade sívil, setór privadu sira hotu atu hatene poténsia no progresu dezenvolvimentu iha autoridade postu administrativu Fohorem. Ho razaun hirak ne’e, autoridade postu administrativu Fohorem hahu halo preparasaun ba perfil ida ne’e, hanesan promosaun no panorama atividade importante iha autoridade postu administrativu Fohorem. 

Perfíl autoridade postu administrativu Fohorem hanesan panorama jerál kona-bá karakterístika autoridade ho nia kontiúdu komtempla informasaun no dadus kona-bá situasaun jerál, rekursu naturál sira, infraestrutura, edukasaun, saúde, agrikultura, turizmu  no setór relevante sira seluk.

Fonte dadus no informasaun hirak ne’e mai hosi census populasaun no uma kain 2022, no dadus balu rekolla hosi relatóriu setór hotu hotu, postu administrativu no suku sira ne’ebé atualizadu depende ba tipu informasaun hosi baze.

Informasaun no dadus iha perfíl ne’e elaboradu no emitidu iha forma elektrónika no sei lansa liu hosi  Portál Postu Administrativu no Balkaun Úniku iha Autoridade Postu Administrativu Fohorem atu ema hotu bele asesu no sei atualiza kada fulan ka tinan depende ba tipu dadus ne’e rasik

Parabéns ba ekipa elaboradór   perfíl ida ne’e  no parte hotu hotu ne’ebé fó apoiu máximu ba elaborasaun perfíl ida ne’e hodi refleta situasaun real postu administrativu Fohoren hodi responde ba estratejia dezenvolvimentu iha autoridade postu, maibé ho esperansa katak perfíl ka panorama ida ne’e  bele hadi’a no hein sujestaun sira, ideia sira hosi parte hotu hotu iha futuru. Susesu no hakoak boot ba imi hotu, hamutuk ita la’o ba oin nafatin, obrigadu barak.

Mapa Postu Administrativu Fohorem

Kapitulu I

Introdusaun

1.1 Antesedente

Planu Estratégiku Dezenvolvimentu  Nasionál  2011-2030 sai hanesan vizaun ida ne’ebé inspira no motiva povu Fohorem hanesan baze ne’ebé forti no prósperu ba moris diak ema hotu nian. Ne’ebé define liu hosi objektivu  ha’at  polítika  desentralizasaun  administrativa  nian,  dezenvolvimentu  setór  privadu  iha  área  rural  sira,  kria  oportunidade  foun  sira  ba  partisipasaun  demokrátika,  promove  instituisaun  sira  iha  Estadu  ida  forte,  no  estabelese  prestasaun  servisu  públiku  nian  sira  ho  efetivu,  efisiente  no  ekitativu.

Dezenvolvimentu iha postu adminisrativu Fohorem hahu agora komesa la’o ona no hatudu rezultadu ba povu iha suku 4 ( ha’at ) no aldeia 15 (sanulu resin lima), maka hanesan; Implementasaun Programa PNDS iha ano fiskal 2021 hamutuk  projetus 20 ho orsamentu $ 389,719.45. Ano fiskal 2022 hamutuk projetus 40 ho orsamentu $ 833,704.00. Konstrusaun sistema fornesimentu be’e mos hosi BTL.EP projetu 1 ho orsamentu $ 449,563.49. Ano fiskal 2023 projetu ne’ebé implementa hosi PNDS hamutuk 4 ho orsamentu $ 165,300.84 no ano fiskal 2024 iha projetu 4 ho orsamentu $ 176,000.00 no implementasaun hosi PDIM projetu 1, salaun enkontru administrasaun ho orsamentu $ 116,397.52.

Bazeia ba referênsia ba pontu hirak iha leten, autoridade postu administrativu Fohorem sei prodensia informasaun ka dadus sai hanesan pakote informasaun ne’ebé bele sai referênsia ba sosiedade sivil, governu, NGO ka ajênsia internasionál ka autoridade postu administrativu ne’e rasik.

Informasaun ka dadus hirak ne’e sei hatama ka insera iha sistema informasaun perfíl autoridade                 postu administrativu no emitidu iha forma livru perfíl suku (4) no aldeia sanulu resin lima (15 ).

Perfíl administrasaun postu administrativu Fohorem em jeral, deskreve ka aprezenta situasaun jeral               kona-ba karakterístika suku no aldeia sira no nia kontiudu komtempla informasaun sira no dadus              kona-bá situasaun jerál, monografia, rekursu natural sira, infraestrutura, edukasaun no setór relevante sira seluk.

1.2 Objetivu.

Objetivu hosi elaborasaun perfil postu administrativu Fohorem para atu providençia/informasaun ba postu ne’e rasik, munisípiu ka governu sentral em termo de planeamentu e dezenvolvimentu.

1.3 Alvu.

Alvu ba perfíl ida ne’e maka hanesan tuir mai:

  1. Atu prodúz dadus no informasaun sira ne’ebé mai hosi census populasaun 2022 no dadus báziku hosi suku ha’at (4) no setór relevante sira hotu  no sei providensia iha sistema informasaun, perfíl autoridade postu administrativu no iha forma livru ba autoridade postu, governu sentrál, suku no setór sira hotu iha autoridade postu administrativu ne’e rasik.
  2. Sai mos hanesan referênsia promosaun autoridade postu administrativu Fohorem ba komunidade internasionál, kualker ema ne’ebé hakarak investe no involve iha planeamentu integradu dezenvolvimentu postu iha futuru.
  3. Sistimatika elaborasaun perfil autoridade postu administrativu sei elabora tuir nia sistimatika hanesan iha kraik.

KAPÍTULU  II

HISTORIA NO ESTABELESEMENTU POSTU ADMINISTRATIVU

 
2.1 Historia

Fohorem  mai hosi istoria liurai maun alin nain tolu (3) halai kuda taru atu hodi hola feto                   buik-ikun. Liurai nain tolu nemak hanesan : Lo’u-Nuak, Lole-Nuak no Re-Mauk. Bainhira halai kuda remata; Re-Mauk sai manan nain ba hala’i kuda. Ho kontenti nia dadolin ba liu rai nain rua            “ Fatuc Fohoren nu’u feto fu’uk tula, nu’u feto fu’uk tula,tula la nola”. Tanba manan                               liurai Re-mauk ho kontenti sa’e kuda ba Fok-Mesak hodi kontinua hato’o dadolin “ Fatuk folo faek nu’u feto fuk tula, nu’u feto fuk tula,tula la nola”. Hosi hala’i kuda taru ne’e, Liurai Re-malik fo naran Fohoren hosi foho tolu“ Fatuk Belole, Fatuk Belo’u no Fatuk Fohoren “katak ina ama Fohoren”. Inan Buik-Ikun no Aman Re-Mauk (Fatuc Fohoren ).

Bainhira feto ikun no liurai Re-Mauk hetan oan feto nain lima, liurai Re-Mauk entrega kedas ukun ba nia oan, no husik ain ba Suai hodi ema dadolin ba nia “Na’e biti kalolon luran Suai, Covalima tun bele lulun tatosan“. Ho kontenti dadolin tan “ Si dato rua deik dato rua deik, si loro rua deik loro rua deik, loro oan di malik nain rua deik“.

2.1  Estabelesimentu Postu Administrativu Fohorem

Antes Portugés sira estabelese ka introdús sira nia autoridade iha Postu Administrativu Fohorem, autoridade tradisionál ne’ebé ukun rai ne’e, fahe ona domíniu ba reinu ka reguladu ne’ebé  “liurai” mak nu’udar autoridade másimu tau ukun ba nia reinu sira.Maka hanesan ukun we’e ho naran Re Mauk,Ukun Loro ho Naran Suri no ida ukun Raiklaran mak Lo’u Nuac..Liurai sira mak nu’udar autoridade másimu, maibe sira la ezerse sira nia autoridade komun ba domíniu Postu Administrativu laran tomak.

Presiza hatene katak,Postu Administrativu Fohorem ne’e rasik kompostu hosi liurai nain ha’at ( 4 ) ne’ebé hanesan : Fohoren nia liurai MakToban,Dato rua nia Liurai Nai Berec,Lactos nia liurai Tos Berec no Dato tolu nia liurai mak Nai Bura Berec ne’ebé liurai ida‐idak, ukun iha ida-idak nia área, no estabelese baliza ba malu, sein halo intervensaun ba ida‐idak nia área jurisdisaun.

( Fontes hosi katuas lia nain uma lisan lia-nain, Sr.Pedro Saldanha )

KAPITULU III

Situasaun Jeral

3.1 Lokálizasaun geografika

Postu Administrativu Fohorem lokáliza jeografikamente iha parte Oeste Munisípiu Covalima.

3.1.1   Fronteira ka Delimitasaun geográfika

Postu Administrativu Fohorem ninia área baliza :

Parte Norte ho : Postu Administrativu Fatululic

Parte Sul ho     : Postu Administrativu Tilomar

Parte Leste ho  : Postu Administrativu Maukatar

Parte Oeste ho : Postu Administrativu Fatumea

 
3.1.2  Superfísie Área

Luan Area rai maran Postu Administrativu Fohorem hamutuk 155,35 km2.Suku Fohoren hanesan suku ne’ebé nia area luan liu iha postu Administrativu Fohoren;ho nia luan area 48 km2 .Ne’ebé hanesan iha tabela 3.1.2

Tabela 3.1.2 Luan Area tuir suku iha Postu Administrativu Fohorem,2025

SukuLuan Area ( KM2 )
Dato Rua36
Dato Tolu33,35
Fohoren48
Lactos38
Total155,35

3.2 Situasaun Klimatika

Jeralmennte,Klima iha Postu Administrativu Fohorem hanesan mos ho postu sira seluk ne’ebé fahe ba parte rua maka hanesan : estasaun bai-loron no estasaun udan.Estasaun bai-loron hahu hosi fulan agustu to’o inisiu fulan novembru.Estasaun udan hahu hosi fulan novembru to’o iha fulan juñu. Maibé ho kondisaun “Mudansa Klimátika” ne’ebé akontese difísil atu halo predisaun. Mudansa klimátika afeita maka’as iha Postu Administraivu Fohorem iha tempu bailoro naruk, rai manas afeta ba prezervasaun bee menus, rai maran no tempu udan akontese inundasaun tamba ne’e erozaun iha Postu Administrativu a’as liu.

3.3  Divizaun Administrativa no Estrutura Organika  Postu Administrativu Fohorem

3.3.1 Divizaun Administrativu

Timór‐Leste sei adota divizaun administrativa antiga, ne’ebé Administrasaun Portuguesa husik hela ho estatutu nu’udar provínsia ultramarina, remata iha tinan 1974. Kámara Munisipál 1, Administrasaun  Konsellu 13, Postu Administrativu 64, Suku 408 no Povoasaun (aldeia) 1.772. Iha tempu okupasaun Indonézia, kontinua mantein ho divizaun administrativa Portugés ninian, no Timór‐Leste sai hanesan vijézima sétima (27a) provínsia Indonézia nian, no remata iha tinan 1999. Altura ne’e, fahe ba “Wali Kota 1, kabupaten 13, Kecamatan 62 no Desa 442”. Timór‐Leste  restaura ninia independénsia iha loron 20 fulan maiu 2002, la halo alterasaun ba divizaun administrativa anterior, maibé Timór‐Leste mós adota ka mantein ho divizaun administrativa ezistente, tamba lei kona-bá podér lokál, lei kona-bá eleisaun Munisipál no lei divizaun administrativa, sei iha prosesu elaborasaun nia laran. Tamba ne’e, iha deit mudansa balu iha divizaun administrativa hanesan munisípiu 13, postu administrativu 65 , suku 452 no aldeia 2.225, hodi hein pakote lei ne’ebé regula kona-bá  podér lokál, lejislasaun hirak ne’e, bainhira hetan ona aprovasaun iha Parlamentu maka sei halo reajustamentu ba divizaun administrativa, tuir kondisaun no kritériu ne’ebé estabelese iha lei ba divizaun Administrativa ne’e; Dekretu Governu ne’ebé regula kona-bá estatutu orgániku ministériu nian, munisípiu sai hanesan parte ida hosi Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), ne’ebé estrutura no administrativamente subordina ba Diresaun Nasionál Administrasaun Lokál (DNAL) ho nia estrutura fahe ba Distritu, Subdistritu no Suku sira tuir diploma ministeriál no. 24/2011 ne’ebé regula kona-bá administrasaun munisípiu. Suku la hola parte iha estrutura administrasaun distritu ka munisípiu, tamba  regula tuir Lei no. 3/2009, ne’ebé tuir lei Suku ho nia estrutura konsidera hanesan lideransa komunitária, ne’ebé hili diretamente hosi komunidade liu hosi eleisaun suku;

Hare ba divizaun administrativa em geral iha Timor-Leste maka iha postu administrative Fohorem Administrativamente fahe ba suku 4 no Aldeia 15 hanesan iha tabela tuir mai :

 Tabela  3.3.1 :  Lista Divizaun Administrativa no Enkuadramentu Legál Postu Administrativu Fohorem

Postu AdministrativuSukuNúmeru Adeia kada SukuNaran Aldeia sira kada Suku
    FohoremDato Rua3Aitos,Fatulidun,Halilaran
Dato Tolu3Fatucabuar Craic,Fatucabuar Leten,Natardic
Fohoren5Fatubitic Laran,Fatuc Laran,Lo’ohali,Loroquida ,Sadahur
Lactos4Aululic,Cacaut,Calobor,Fatuc Laran
Totál415 

Fóntes: Dadus Administrasaun Postu Administrativu Fohorem

Fóntes: MAE Diresaun Administrasaun Postu Administrativu Fohorem

3.3.2 Estrutura Postu Administrativu

Konstituisaun  Repúblika  Demokrátika  Timor-Leste  nian  determina  iha n.°1  hosi  artigu  72.°  katak  Poder  Lokál  ne’e  iha  no  forma  hosi  pesoal  kolektiva  territóriu  nian,  ne’ebé  iha  ninia  órgaun  reprezentativu  sira,  ho  objektivu  atu  organiza  partisipasaun  sidadaun  sira nian  atu bele  solusiona  sira  nia  problema  rasik  iha  sira  nia  komunidade  laran  no  atu  promove  dezenvolvimentu  lokál,  hodi  la  hakat  liu  partisipasaun  hosi  Estadu.

Tuir dekretu – lei n.o 3/2016 hosi artigu 60 Administrasaun  Postu  Administrativu  nian maka  servisu  estensaun  Administrasaun  Munisipál  ka  Autoridade  Munisipál  sira  nian,  ne’ebé  nia  misaun  maka  atu  assegura  hala’o  kompeténsia  hirak  espesífiku  hosi  Administrasaun  ne’e  nian  iha  área  postu  administrativu,  atu  garante  servisu  administrativu  sira  bele  besik  liu  ba  populasaun  sira  no  promove  partisipasaun  boot  liu  hosi  sidadaun  sira  iha  atividade  administrativa.

Ho  nune’e  integra  iha  estrutura  organika  Postu Administrativu maka  hanesan tabela tuir mai : 

3.4 Monografia

3.4.1 Monografia tuir relatoriu Postu Administrativu no Suku sira 2024

Monografia Postu Administrativu Fohorem tuir relatoriu kada fulan hosi suku mai postu iha tinan 2024 Postu rekapitula sai hanesan relatoriu

                    Tabela  3.3.1 :  Monografia Postu Administrativu Fohorem tuir relatoriu 2024

NuSukuTotál AldeiaTotál UmakainPopulasaunTotál
MFTotalManeFeto
1Fohoren53451044498658671.732
2Dato Rua3249613106595641.223
3Lactos4351684197527411.493
4Dato Tolu3  449  1.632
Totál159452331.6272.2762.1726.080

Gráfiku 4 : Distribuisaun Populasaun tuir Suku iha Postu Administrativu Fohorem

3.5 Demografia

Tabela 3.5 dadus Demografia Postu Administrativu Fohorem tuir relatoriu tinan 2024  hanesan tuir mai ne’e :

Naran SukuHabilitasaun LiterariaProfisaunReligiaun
LEELRINFEPEPSESBCLLICMESDRFPF.FDTLPNTLVTRAGREMPNEGTRASSTKMPBH SST 
NAINNAIN 
Dato Rua25189552301423264461103937133512000901.22300000 
Dato Tolu955381115914017920119714189201528708080163200000 
Fohoren583179023710135914210108430212190032101.3191.73200000 
Lactos17058102306410279770069114652950000001.49300000 
Total1.959364768564479661574679123325201192.39390401171.3196.08000000 

3.6 Língua ka Lian

Lian nu’udar meiu komunikasaun ba ema iha moris lor-loron. Postu Administrativu Fohorem eziste étnia rua mak ko’alia lian tetun-terik no bunak. Iha mós lian minoria hanesan malaiu uza iha família uma-laran no mós iha atividade transasaun merkadoria. Aleinde lian hirak ne’e  tetun no portugés nu’udar lian ofisiál ne’ebé konsagradu iha konstituisaun Repúblika Demokrátika Timór-Leste hodi hanorin iha eskola sira no mós hodi hala’o administrasaun públika. Makdalen Tetun-Terik eziste iha Suku Fohoren no Suku Dato Rua, Mak dalen Bunak iha suku Laktos no suku Dato-Tolu.

Naturalmente Fé ba Maromak iha Postu Administrativu Fohorem eziste hori kedas beiala sira ho fiar orijinál. Beiala sira koñese ona Maromak liu hosi fiar ba sasán lulik ne’ebé uma-lulik nu’udar fatin hasa’e orasaun. Hafóin 1511 misionáriu portugés sira tama iha Timór hodi habelar evanjelizasaun ba relijiaun katólika. Evanjelizasaun ladun iha progresu tamba hetan impedimentu hosi  komunidade ne’ebé iha ona fiar orijinál. Iha tempu okupasaun indonézia relijiaun katólika dezenvolve maka’as tanba ema barak mak simu baptizmu ho ida ne’e iha postu administrativu fohorem maioria relijiaun katolik

Liu hosi rekapitulasaun dadus komunidade iha Postu Administrativu Fohorem,tuir relatoriu suku no Postu tinan 2024 komunidade nia fiar ba deit religiaun katolika.Hanesan religiaun Islam,Protestante,Hindu,Budha no Konghucu laiha iha Postu Administrativu Fohorem.Ida ne’e bele hare’e iha tabela 3.6.1.Nomos atu sura fatin hosi religiaun sira bele hare iha tabela 3.6.2

Tabela 3.6.1 Total dadus komunidade tuir religiaun iha Postu Administrativu Fohorem

  SukuReligiaun
KatolikIslamProtestanteHinduBudhaKonghucu
( 1 )( 2 )( 3 )( 4 )( 5 )( 6 )( 7 )
Fohoren1.73200000
Dato Rua1.22300000
Lactos1.49300000
Dato Tolu1.63200000
Total6.08000000

Tabela. 3.6.2. Total fatin hosi religiaun hotu iha Postu Administrativu Fohorem,2025

SukuFatin Religiaun
KatolikIslamProtestanteHinduBudhaKonghucu
IgrejaKapela
Fohoren1100000
Dato Rua0300000
Lactos0200000
Dato Tolu0400000
Total11000000

KAPÍTULU IV

SETÓR SOSIÁL

Governu liu hosi planu estratejiku Dezenvolvimentu Nasional rekoñese katak nasaun ida nia riku soin lolos mak kbi’it povu nian.Xave importante atu hadia capital social dezenvolvimentu mak hanesan iha setores saude,edukasaun ho mos kualidade moris timor oan tomak nian,esensial tebes ba konstrusaun sosiedade ida ke justu no progresiva.Iha planu estratejia dezenvolvimentu nasional klasifika katak setores ne’ebé konsidera pertensia ba pilar capital social maka hanesan ; edukasaun no treinamentu,saude,inkluizaun social,meu ambiente,kultura no eransas tradisionais.Tuir lala’ok ne’ebé define kona ba prosesu elaborasaun planu estratejia dezenvolvimentu nasional ne’ebé Governu planeadu tiha ona.
 4.1 Setor Saúde

Saúde diak,esensial ba kualidade moris.Governu sei garante katak timor oan hotu bele hetan asesu ba kuidadus Saúde,alimentus nutritivus,be’e mos no saneamentu ne’ebé di’ak.Hosi maior parte familias timor,kontaktu dahuluk ho Sistema saúde,liu hosi servisu ba kuidadus saúde primárius ne’ebé estrutura iha sentru saúde municipais fornese hela ba populasaun,inklui hosi klinikas moveis,Postu saúde ho sentru saúde komunitarius.Atividades ho baze iha komunidades,hanesan servisus integrados ba saúde komunitaria ( SISCa ),sei ba to’o Aldeias,nomos servisus móveis ne’ebé hala’o iha fatin seluk tan,hanesan eskolas,merkadus no areas remotas.Iha tinan lima oin mai,Governu sei garante katak sukus ho populasaun hosi ema 1.500 to’o 2.000,ne’ebé hela iha areas remotas liu,sei hetan atendementu hosi postu saúde no atu atende populasaun hirak ne’e.Sira sei lori pakote servisus bo’ot ida ne’ebé inklui servisus kurativus bazikus,programa vasinasaun kuidadus saúde materna no infantile,programas nutrisaun,akompanhamentu ba tuberkuloze,kuidadus saúde mental,promosaun ba saúde no edukasaun kona ba saúde.Ami sei hahu kumpri kompromissu ida ne’e,atu garante katak,iha aldeias ne’ebé ema la’o lori oras ida resin atu to’o iha postu saúde,sei iha parteira formada ida hosi Ministerio saúde.Parteiras sira ne’e sei simu estojus saúde,meios transporte ho insentivus no tuir kontratu,sira tenki hela iha aldeias durante pelo menos tinan tolu.Tuir planu estratejiku setor saúde nian ba 2011-2030,iha médio ho longo prazo,sei buka dezenvolve rekursus humanus ne’ebé presiza atu nune’e suku sira ho 2.000 habitantes ba leten bele hetan ona médiku ida,Enfermeiros rua,parteiras rua,tekniku laboratório ida ho tekniku farmásia ida.Enkuantu seidauk konsegue hetan numerus minimus nesessárius hanesan temi ne’e,sei implementa ho regularidade,programa SISCa iha sukus hotu.Suku sira ho populasaun entre 1.500 ho 2.000 ne’ebé lokáliza iha area remotas sira sei hetan servisu saúde hosi postu saúde sira ne’ebé sei presta pakote servisu ne’ebé komprensivel.
 4.1.1 Servisu kuidadu Saúde prima




Edukasaun Promosaun saúde ( EPS ) hanesan programa ida ne’ebé importante tebes,tanba bele fahe informasaun ba estudante sira kona ba oinsa atu partisipa no halo prevensaun ba moras ne’ebé atu hada’et.Ligadu ho ida ne’e;liu hosi ministeriu Saúde iha mos atividades importante sira ne’ebé hanesan programa SISCa,Mobile Klinik nomos Autrix atu hodi konsulta geral ba komunidade sira iha aldeia kada fulan.Bele hare iha tabela  4.1.1


Tabela 4.1.1 Total Programa Servisu Saúde Prima iha Postu Fohorem,2025

NoProgramabenefisiariuFatin
1Servisu kuidadu saúde PrimaEstudanteEskola suku 4
2SISCaKomunidadeNatardic no Aitos
3Mobile KlinikKomunidadeFatulidun no Dato Moris
4AutrixKomunidadeLoroquida

4.1.2 Rekursu Humanu Saúde Postu Administrativu Fohorem

 
                       
NuServisu Saúde Postu Administrativu FohoremSeksuGrau/Level            Regime EspecialRegime GeralAbilitasaun LiterariaEstatutu 
MFG/1F/2F/3D/4C/5A/7SecBacharelatoLicenciaturaMestaradoDotoramentoContratadoPermanente 
D2D3S1S2S3 
1Centro Saude141565144    20989121514 
  29                       
 

Tabela Total Funcionario ne’ebé servisu iha Saúde Postu Administrativu Fohorem

NoSukuNaran FasilidadeMedico EspesialistaMedico GeralMedico DentistaEnfermeiro/aenfermeiro Dentariaparteiratec farmaciatec Nutrisaunoficial oftalmologiasaude publicooficiial Eis CSoficial Admin
1FohorenSSK020303111301
2Dato RuaPostu Saúde010000000000
3LactosPostu Saúde000101000000
               
4Dato ToluPostu Saúde000101000000
TOTAL030505000301

4.1.3 Konstrusaun Edifisiu Sentru Saúde Postu Administrativu Fohorem

Tabela Total Facilidade saúde  iha Postu Administrativu Fohorem

Naran FasilidadeFohoremDato RuaLactosDato ToluTotal
Centru Saude1 1
Postu Saude1113
klinika
Apotik
Residensia Pesoal Saude iha Postu Saude

4.2 EDUKASAUN

Edukasaun sai hanesan pilar importante iha dezenvolvimentu nasionál hodi hatutan nasaun nia vida. Nasaun atu sai di’ak presiza iha edukasaun ne’ebé diak, atu nune’e eduka ema iha vizaun, intelektualidade, kreatividade valor no moralidade ne’ebé di’ak. Hare-ba Edukasaun ne’ebé assume papel importante tebes iha sosiedade, presiza hare mos husi aspetu kualidade nian. Kualidade edukasaun hahú husi pre-eskolar, Ensinu Báziku no Ensinu Sekundáriu to’o mos Ensinu Superior. Aleinde ida ne’e eskola públika, iha mós eskola privada  sira ne’ebé harii hosi parte Igreja Katólika no organizasaun sira seluk.Total alunus iha tabela 4.2.1

Total eskola no Professor/a importante tebes atu deside kualidade edukasaun iha suku no postu ida.Fasilidade edukasaun iha postu Administrativu Fohorem hahu hosi,Pre-eskolar,Ensinu Báziku,Ensinu Pré-Sekundaria no Sekundaria.to’o iha suku no aldeia hotu.Ho nune’e presiza iha kondisaun ne’ebé mak nato’on hodi  bele garante kualidade edukasaun.Bele hare iha tabela 4.2.2.Tuir mai atu dudu prosesu aprendizazen maka presiza iha professor/a atu hanori ne’be nato’on iha edukasaun.Professor/a ne’be iha edukasaun postu fohorem hare iha tabela 4.2.3

4.2.1 Edukasaun Pre-Eskolar

Pré-Eskolar nu’udar instituisaun ensinu baziku ida ne’ebé sei sai fundasaun ida diak hodi prepara labarik sira nia edukasaun iha futuru.Tanba labarik sira nia futuru sei forma hahu hosi pre-eskolar.

Tabela 4.2.1 Total Alunus,Professor/a no Fasilidade Pré-Eskolar iha Postu Administrativu Fohorem tinan 2025

  Suku  Pré-Eskolar  EskolaTotal EskolaTotal Alunus  TotalTotal Professores  Total  Fasilidade
PublikuPrivadoMFMF
Fohoren1 11714310331
Dato Rua1 11616320221
Lactos1 11813311011
Dato Tolu           
Total           

4.2.2 Ensinu Baziku

Tabela 4.2.2Total Alunus,Professor/a no Fasilidade Ensinu Baziku iha Postu Administrativu Fohorem tinan 2025

  Suku  Aldeia  Nivel Eskolaridade  EskolaTotal Eskola  Total Alunus  TotalTotal Professores  Total  Fasilidade
PublikuPrivadoMFMF
  FohorenFatuk LaranEBC C 1756714258131
SadahurEBC 1103132235107171
LoroquidaEBF 12828562021
  Dato RuaAitosEBF 14034743141
HalilaranEBF 15338911341
      Dato ToluFatukabuar LetenEBC 16759126134171
Dato MorisEBF 11415292241
Natardic LakaleseEBF 11212241231
Natardic LawacouEBF 12822501231
LactosFatuk LaranEBF 150511015161
4 EBC 3 no EBF 79110395391    7864330    73    10
  Total  10  786  73

4.2.3 Ensinu Sekundaria

Tabela 4.2.3 Total Alunus,Professor/a no Fasilidade Ensinu Sekundaria iha Postu Administrativu Fohorem tinan 2025

  Suku  ESGP  EskolaTotal EskolaTotal Alunus  TotalTotal Professores  Total  Fasilidade
OublikuPrivadoMFMF
Fohoren1 17798175112131
Dato Rua00000000000
Lactos00000000000
Dato Tolu00000000000
Total11 17798175112131

4.2.4 Rekursu Humanu Edukasaun iha Postu Administrativu Fohorem

Tabela 4.2.4 Total Professores/as hahu hosi Pre-eskolar,Ensinu Báziku no Ensinu Sekundaria iha Postu Administrativu Fohorem tinan 2025

4.2.5 Konstrusaun Edifisiu Eskola iha Postu Administrativu Fohorem

Tuir dadus rekapitulasaun Edifisiu eskola hosi director da eskola hotu iha postu Administrativu Fohorem,katak;Edifisiu eskola to’o iha sub aldeia,aldeia no suku hotu,hosi EBF mai to’o iha Ensinu baziku no Ensinu sekundaria.Edifisiu eskola hotu bele hare’e iha tabela 4.2.5

  Fatin  Nivel EskolaridadeEdifisiu Eskola  Kondisaun Edifisiu  Obs
Sala AprendizazenOfficeBibliotekaArmagenMerenda EskolarSalaun Enkontru
  FohorenPré-Eskolar1Nato’onPrivadu
EBC C312 diak no ida a’atPrivadu
EBC414 diak no 1 a’atPubliku
SadahurESGP21113 diak 2 a’atPubliku
LoroquidaEBF1Nato’onPubliku
AitosEBF2DiakPubliku
  Dato Rua  EBF31 diak no 2 a’atPubliku
Pré-Eskolar1DiakPrivadu
  LactosEBF2DiakPubliku
Pré-Eskolar1LaihaPrivadu
Dato morisEBF2A’atPubliku
Dato ToluEBC31DiakPubliku
LawacouEBF1DiakPubliku
LacaleseEBF1DiakPubliku
  273111  

4.3 Kultura no Eransa tradisional

Governu sei apoia atu alarga setór turizmu komersiál iha Timór‐Leste. Kultura tradisionál nu’udar istória komunidade rurál nian (ka lala’ok lisan moris loro‐loron nian), artezanatu, múzika no dansa, sei oferese  ba vizitante sira, ne’e nu’udar lisan no experiênsia hirak ne’ebé sira sei la haluha. Kultura nu’udar lala’ok no arte tradisionál antigu ne’ebé hori uluk, avo sira hase’i, hametin no hala’o hori otas ba otas. Sai nu’udar kbiit no fórsa hodi asegura moris lorloron iha família no komunidade. Nune’e, iha tempu hirak ikus nian, timor oan sira hasoru funu oioin ba ninia direitu no dignidade ne’ebé hatudu iha funu ba libertasaun nasionál ne’ebé konsege reziste no konkista hikas ninia ukun-rasik-an, tanba ne’e to’o ohin loron, kontinua prezerva nafatin kaer metin futuru jerasaun vindoura. Governu sei proteje nafatin identidade nasionál ida ne’e, lori enkoraja preservasaun, modernizasaun no divulgasaun ba kultura, no sei fó apoiu atu promove arte kriativa sira, iha dezenvolvimentu ekonómiku. Iha duni prátika oioin, ne’ebé halo parte ba ekonomia kriativa hanesan: soru‐tais (tecelagem), halo estátua (escultura), dezeñu no pintura, dezain múzika, reprezentasaun ho aspektu seluk hanesan teatru, dansa, sinema, produsaun ba rádiu no televizaun, literatura, públikasaun no publisidade. Prátika sira ne’e hotu presiza kriatividade no koñesimentu kulturál, atu bele hakbiit rendimentu ekonómiku sustentável.

Kultura importante tebes ba prosesu hametin identidade nasionál. Kultura mós nu’udar, instrumentu ba páz, estabilidade, unidade, sosiál no konvivénsia entre povu ho povu, Hosi Tasi Feto to’o Tasi Mane no hosi Lorosa’e to’o Loromonu, kultura mak halibur ema atu moris hamutuk iha diferensa nia laran no aprende mós hosi ema seluk saida mak sei la hatene, nune’e bele hariiku ema nia esperiénsia liu hosi aprende hamutuk. Fohorem nu’udar fatin ida ne’ebé nakonu ho kultura oioin ho nia karaterístika rasik, idaidak reprezenta étniku Tetu terik no Bunak, Prezensa étniku rua ne’e fó influénsia ba diversidade kulturál hanesan; patrimóniu arkitétoniku tradisionál (uma lulik), serimónia rituál, literatura orál, dansa tradisionál

(tebedai, tebe dahur no bidu), homan (cestaria), badaen tuku osan (ouríveis), badaen besi (ferreiro), badaen ai (escultor), soru (tecelagem), badaen sanan-rai (olaria) no seluseluk tan.

4.3.1 Kultura

Kultura refere ba matenek ka koñesimentu, fiar, valorkostume, komportamentu ka hahalok no prátika sira ne’ebé karateriza grupu sosial espesífiku ruma. Kultura akumula aspektu oioin husi moris nian. Por ezemplu, Lian, Arte, Relijiaun, Instituisaun sosial sira, Teknolojia, Kulinária, Moda ka hatais sira, no buat barak teb-tebes sira seluk ne’ebé relevante ba ema-nia moris. Ida ne’e bele de’it transmite husi jerasaun ba jerasaun liu husi dalan komunikasaun, observasaun no esperiénsia. Kultura mós laós buat ida ne’ebé mak metin de’it nune’e, maibé sempre muda, no hetan influénsia husi faktor sira hansan istória, jeografia, ekonomia, no sosial. Grupu sosial sira iha rasik sira-nia tradisaun, espressaun artístika sira no forma interaksaun sosial sira ne’ebé kontribui ba iha identidade únika husi grupu refere.

Kultura mak fó iis no beran ba ema moris. hosi kultura mak ema bele inspira no bele hakat dook liu tán ba oin. Ema bele dezenvolve liu tán iha nia moris waihira valoriza kultura ne’ebé moris iha komunidade,no mos uma lisan sai hanesan fatin ida hodi bele komunika ho Bei’ala sira. Tuir sira nia fiar, no uma lulik konsidera hanesan igreja natureza, no sai hanesan uma ba Matebian sira. Sosiedade sira tauk tebes atu kontra sira nia uma lisan ka uma lulik.tamba ne’e maka Maioriamente maka sei moris no adapta hela ho kultura. Iha kontestu Timór-Leste, dezenvolvimentu iha área kultura ko’alia kona-bá Arte Indústria Kriativa Kulturál, Patrimóniu Arkitetóniku Kulturál, Muzeu no Biblioteka

  1. Indústria Kriativa Kulturál

Programa kona-bá arte indústria kriativa kulturál mak hanesan homan (cestaria), soru-tais (tecelagem), badaen sanan-rai (olaria), badaen tuku-besi (ferreiro), badaen tuku-osan (ourivéis), badaen-ai (carpinteiro), bahat (escultor), pintura, tebe-dahur, tebedai, bidu, hananu, hamulak, dadolin, aibabelen, aiknanoik, múzika , dansa no te’in tradisionál (gastronomia ou culinária).

  • Patrimóniu  Arkitetóniku Kulturál

Área ida ne’e fahe ba parte rua: – Patrimóniu Kulturál Materiál (PKM) mak hanesan uma-lulik, uma orijen portugés, japonés, olandés no indonézia, ai-toos, sadan. Patrimóniu Kulturál  Imateriál (PKI) nu’udar eransa ne’ebé bei-ala sira rai hela ba ita mak hanesan hamulak, dadolin, hananu, aiknanoik, aibabelen, poezia, teatru no sinema.

  • Muzeu

Objetu hirak ne’ebé ho nia otas tinan limanulu ba leten halo parte ba kolesaun muzeu mak hanesan ai-toos, surik, diman, tudik, kusi, rama, anar, mimismátiku (osan antigu), artefatu no vestíjiu.

  • Biblioteka

Kolesaun livru sira ho lian hotu-hotu kona-bá akontesimentu istóriku sira, biblia sagrada, eskrita sira seluk iha fatuk, ai-kulit, ai-tahan no eskrita ne’ebé seidauk identifika.

4.3.2 Uma Lisan no Lulik

Uma lisan nu’udar hahalok no toman ema nian iha moris lor-loron.  Hahalok ne’e mak ikus mai sai lisan tanba toman.Lisan hosi komunidade ida ho komunidade seluk la hanesan.Hami’is-batár molok atu han batar nurak hanesan ezemplu ida.Tau batár iha uma-kakuluk (bei-feto no bei-mane) no iha rai-fukun  ikus mai hodi hamósu tradisaun sau-batár.Enjerál komunidade Fohorem pratika nafatin hahalok ida ne’e sai hanesan lisan ka tradisaun to’o ohin loron koñesidu ho naran sau-batár.Lisan sira seluk hanesan fetosa-umane, barlakeadu,kore-metan,halo-uma-ueen, sai-ha’e no  soe-fó’er (sakarai, hasai-todan)

Komunidade Fohorem hanesan mós komunidade sira seluk iha Postu moris ho fiar ba “lulik”.Ida ne’e sai hanesan sentru no símbolu fiar nian ba buat ne’ebé hare (visível) no la haree (invisível). Sentidu lulik ba ema Fohorem no ba ema timór enjerál refere ba Maromak.Beiala sira hili ai-boot, fatuk-boot, foho-aas sira nudár símbolu ba lulik no reprezenta na’in ba sasán hotu. Hanoin sira ne’e mak ikus mai dezenvolve no transfórma  ba fiar  ne’ebé sira kaer-metin to’o ohin loron.

Uma lisan ka uma lulik,iha ninia sentidu katak simbolu ida ba familia bo’ot ida,sai hanesan familia nia Hun,Abut no Sanak.Uma Lisan iha postu administrativu fohorem naran difierente kada uma lisan ho nia naran rasik ho ida ne’e sempre hala’o serimonia ritual hodi hasa’e sakrifisiu no husu tulun matak malirin ba buat ne’ebé sira fiar hanesan “ objeto sagrado” surik-lulik, kusi-lulik, diman-lulik no belak, kaebauk no morten. Hosi uma-lulik mak hamósu lisan fetosa-umane no nahe biti-boot, ho mos sai hanesan fatin ida hodi bele komunika ho sira nia Bei’ala sira.Tuir sira nia fiar,uma lulik konsidera hanesan igreja natureza,no sai hanesan uma ba Matebian sira.Sosiedade sira tauk tebes atu kontra sira nia uma lisan ka uma lulik,Maioriamente sira barak maka sei moris no adapta hela ho kultura, Uma-lulik mak sai sentru ba fiar tanba serimónia sira seluk sei define iha uma-lulik antes realiza.Prátika rituál tradisionál sei eziste nafatin mezmuke iha ona fiar katólika.Sarani sira iha  domingu no loron santu  partisipa iha selebrasaun misa iha igreja,maibé kontinua ho fiar tridisionál.Karik iha uma laran ema ruma moras labele di’ak (labele kura), fiar katak moras ne’e mai hosi malisan ka kastigu hosi “kukun”.Nune’e mós dezastre ka maufinu, mate koson (morre ainda jovem),be’at (chuva prolongada),loro aat (bailoron naruk), wela’ok ka rai-hamlaha (fóme), kakekuk (terramoto), no seluseluk tan, malisan ka kastigu hosi kukun.Atu maufinu hirak ne’e labele akontese iha uma-laran (família),tenke oho (chacina) animál sira hanesan;manu,fahi,bibi no karau nu’udar oferta ba kukun  nune’e bele hases-an hosi dezastre. Oferta  hirak ne’e hodi hametin relasaun entre ema ho ema, ema ho naturza no mós  ema ho Na’i Maromak, nune’e bele hametin domin no iha armonia.

Relasaun entre ema ho kukun ne’ebé refere ba Naí Maromak liuhosi Mako’an ne’ebé konsidera hanesan saserdote. Sira nia funsaun mak hanorin, eduka no orienta nia ema sira atu labele halo buat la di’ak. Funsaun hanesn saderdote mak harohan hodi husu matak-malirin ba kukun nu’udar fórsa natural no konsidera mós hanesan Maromak. Tuir mai iha ezemplu harohan kukun sira :

Na’i luli Wa’ik // Na’i manas Wa’ik

Na’i Lakan oan // Na’i Roman oan

Na’i Dikin oan // Na’i Dulan oan

Na’i Fulan fohon // Na’i Fitun fohon

Lolo liman la to’o // Bi’i ain la dai

 
Tabela 4.3.2 Total Dadus Uma Lisan iha Postu Administrativu Fohorem,2025

SukuAldeiaUma LisanTotal
    FohorenFatuc Laran9    51
Fatubitic Laran9
Lo’ohali9
Loroquida5
Sadahur20
  Dato RuaAitos16  42
Fatulidun8
Halilaran18
  LactosAululic8  29
Cacaut6
Calobor5
Fatuc Laran10
Dato ToluFatucabuar Craic  
Fatucabuar Leten  
Natardic  
415  
  

4.3.3 Eransa Kultura

  1. Edifísiu antigu (património arquitetónico) orijen portugés, japaun no indonézia.
  2. Monumentu, antigu prizaun (kalabousu) Suai Loro, Fohobua, tugu Tome Mendonça, tugu Suai Berseni, templu Hindu Salele no Maukola, tugu Selamat Datang Salele, tugu lilin, tugu petani we’e matan, taman makam pahlawan.
  3. Serimónia ritual ( sau-batar, haa uma-been, kuru bee-lulik, hapara udan, hapara anin, husu udan been, mutu-maten)
  4. Olaria ( Sanan-rai ) lolo, sanan,vazu, bokan, fidar/takaseran
  5. Sestaria (homan) koba, tubis, lafatik, luhu, biti, ka’ut, kakehe, xapeo, ki’u, loki, lenik, kuhus, kabil, kabenu, adas, kadain.
  6. Teselajen (Soru tais) fóit, futus, sui-namok.
  7. Ouriveis (badaen tuku osan) belak, sasukun, kelu, kadeli, karabu, kauata, mamullik, loku, sasaki, kaebauk, butilima, ulu-sukun no sasuit.
  8. Badaen tuku besi ( Ferreiro) : tudik, taha, surik, diman, rama, baliun.
  9. Gastronomia ( te’in tradisionál ): da’an, tunu, tukir, sona, saboko, kuhus, filu, kadaka, budu.
  10. Panorama ( paizajen ): Foho-maten, Lakirin, Taroman, Uamauk, Altu-Lepo.
  11. Sakorpa ( fatuk liurai tur fatin, beilera ain-fatin, asu leut)
  12. Dansa tradisionál ( tebe dahur, tebe dai, bidu, ipi-lete, tebe hol-bei-mau, tebe dau-uka, tebe gou lolo tebe lilin, tebe aka beluk,  )
  13. Múzika tradisionál Instrumentu ( kakeit, lakadou, flauta, violinu )
  14. Hananu (Lakumerin, lolan-gol, haholek, leok-oan )
  15. Hamulak (reza tradisionál) Ezemplu:  Na’i Luli Uaik, Na’i Manas Uaik, Iha Fulan fohon iha Fitun Fohon, Lolo liman la to’o bi’I ain la dai…
  16. Dadolin (hasee-hawaka) Ezemplu: Husar Rai Boot – Binan Rai Boot, Toos Rai Boot – Metis Rai Boot…
  17. Jogu tradisionál ( Futu manu, Tii doit, soe batar musan, dada-tali, kalera kuda.
  18. Flora no fauna; Ezemplu flora : ai-kamelin (sândalo), ai-naa (pau rosa), ai-teka (pau teca), ai-bubur (eucalipto), ai-kakeu (cipreste), au (bambo). Ezemplu fauna: kakatua, loriku, kakuak, kawa (corvo), lekirauk (macaco), rusa (veado), fahi-fuik (javali), lafaek (crocodilo), makikit/laksaur (águia), laknir / toza.

 
4.4 Terseira Idade / Idozos

Dadus estatístiku Sosiál Ekonomia   Suku ha’at ( 4 ) mak hanesan iha  tabela tuir mai ne’e;

Tabela  5 : Dadus Estatístikus Sosiál Ekonomia

SukuAldeiaIdozuDefisiente
FMFM
134567
Fohoren51079690
Dato Rua322721021
Lactos43072461016
Dato Tolu35824402715
Totál151.2239924832
2.21580

4.4.1 Bolsa da Mãe

Tabela 4.4.1 Populasaun bazeia ba Dadus Bolsa da Mãe iha Postu Administrativu Fohorem,2025

  SukuBenefisiáriu Bolsa da Mãe
ManeFetoTotal
1234
Fohoren5140145
Dato Rua16190206
Lactos37105142
Dato Tolu34397431
Total92832924

4.4.2 Veteranus

Tabela.6. Dadus Martires no Veteranus iha Postu Administrativu Fohorem,tuir relatoriu suku no Postu,2024

NuSukuMártirVeteranuTotal
20-2415-198-144-7
1Fohoren 21 
2Dato Rua 1321 
3Lactos 71 
4Dato Tolu    
   00   

KAPITULU V

SETOR EKONOMIA

Postu Administrativu Fohorem  tuir relatoriu suku no Postu tinan 2024 registu mos rekursu potensiál sira iha area ekonomia.Ne’ebé konsidera sai hanesan indikadores ba dezenvolvimentu Postu Administrativu ba futuru oin mai.

5.1 Industria ki’ik

Postu Administrativu Fohorem iha ona Industria ki’ik sira ne’ebé hanesan,Mebel,Produs tahu,Soru tais,Halo batako ne’ebé bele hare iha tabela 5.1 hanesan tuir mai ne’e.

Tabela 5.1 Total industria ki’ik ne’ebé iha Postu Fohorem tinan 2025

  SukuTipu IndustriaGrupu  Total
MebelHalo TahuSoru taisHalo batakoSuku LaranSuku Liur
Fohorem1154 11
Dato Rua  32 5
Lactos  41 5
Dato Tolu  32 5
411159  26

5.2 Ko’operativa

Governu liu husi Sekretariu Estadu ba Asuntus Koperativa halo esforsu hodi kria politika atu dezenvolve setor koperativas. Governu sei kontinua fo apoiu atu hari’i (ka estabelese) koperativas, hodi enkoraja kresimentu setor privadu, iha áreas rurais, liu‐husi finansiamentu inisial ida ho konsesoens ba formasaun, kapasitasaun no akompanhamentu ba koperativas sira ne’e, inklui sosa no distribui ekipamentu ba grupu sira.Aliña ho programa governu refere,Autoridade Postu Administrativu Fohorem servisu hamutuk ho sosiedade sivil sira hanesan NGO Care,World Vision,Iom,Crs,Cvtl,Arc,Pn-Bee Timor-Leste,Cvtl,Hamnasa, Raebea, Achae, Jica,Him no agensia dezenvolvimentu sira ne’ebé existe iha fohorem hodi organiza grupu sira estabelese koperativas. Involvimentu sosiedade sivil ba dezenvolvimentu koperativa iha Covalima fokus liu ba kapasitasaun rekursus humanus no fo asistensia teknika. 

Tabela 5.2 Total Dadus Grupu Ko’operativa iha Postu Administrativu Fohorem tinan 2025

  SukuTipu Grupu Ko’operativaGrupu  Total
Suku RopaTeinRai no foti OsanHakiak manuSuku LaranSuku Liur
Fohorem2235 12
Dato Rua1123 7
Lactos1134 9
Dato Tolu1133 8
4551115  36

5.3 Emprezarias Publikas

Empreza nu’udar parseiru dezenvolvimentu governu prinsipalmente iha área infraestrutura. Tamba ne’e empreza tenke hakbiit-an ho finanseiru no ekipamentu rasik atu bele implementa  projetu sira   ho kualidade. Empreza apoia governu hodi   estimula setór ekonomia iha área relevante hotu-hotu iha Postu laran. Empreza ne’be dezenvolvidu sei hamósu kampu traballu barak ba sidadaun, prinsipalmente joven sira, hodi hadi’a ekonómia sustentável iha família no komunidade, atu nune’e, bele hadi’a moris di’ak no   prósperu ba sidadaun hotu-hotu.

Tabela 5.4 Total Dadus Emprezarias Postu Administrativu Fohorem tinan 2025

  SukuEmprezaria    Total
JafreQSadan QueluwaiSadatVerde CaisahePutra LialuliRiver FatubesiTesa Opi OpTaroman
12345678911
Fohorem     3
Dato Rua         
Lactos      2
Dato Tolu     3

Tabela  5.4.1  :   Empreza Admitidu hosi Postu Administrativu Fohorem Tinan 2025

NoNaran KompanhaKategoriaObs.
1JafreQ Leo Rai Unip. Lda.AAdmitidu
2Tesa Opi OP Unip. Lda.AAdmitidu
3Taroman Lakfa Unip. Lda.Admitidu

KAPITULU VI

DESEMVOLVIMENTU INFRAESTRUTURA

Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional fo sai katak: “Pilár sentral husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional maka harii no halo menutensaun ba infraestrutura sira ne’ebé prinsipal no produtivu”. Ida né hatudu katak atu atinji objetivu husi pilar infra – estrutura hanesan mensiona iha PEDN né maka politika V governu konstitusional define katak atu dezenvolve ita nia nasaun, atu harí ekonomia nebé moderna no produtiva, no atu kria empregu, ita presiza konstrói infra‐estruturas bázikas no produtivas. Haré ba ita nia nesesidades, eskala (ka dimensaun) infra‐estruturas nian no nia kustus sei boot teb-tebes, tamba né maka, ita tenki planeia, ho di’ak, programa ida né atu bele implementa, ho hanoin no sukat nebé realístiku. Implementasaun planu ne’e la’os buka atu haforsa deit konaba dezenvolvimentu nasaun nian, maibe mos hasa’e produtividade, kria kampu de traballu hodi fo oportunidade servisu ba ema hotu, liu‐liu iha area rural sira, no apoia dezenvolvimentu setor privadu sira.”  Pilar infra‐estrutura ne’ebé mensiona iha PEDN ne’e inklui estrada no ponte sira, portu ho aero‐portu sira, no mos abastesimentu bee – mos ho eletrisidade. Analiza ba Forsa, Frakeza, Oportunidade no Ameasa ne’ebé Distritu hasoru hodi atinji vizaun husi PEDN nian maka hanesan tuir mai.

6.1 Habitasaun

Tuir kondisaun  ne’ebé iha,Postu Administrativu Fohorem konstrusaun ba uma kakuluk maioria hosi kalen.Falta uma lisan sira mak sei uza du’ut,tanba tuir beiala sira ida ne’e sei labele troka.Ho ida ne’emak Postu Administrativu fohorem uma lisan sira sei nafatin kontinua ho du’ut.

6.2 Estrada no Ponte


Komunidade Postu Administrativu fohorem preokupadu tebes ho Estrada no pontes ligasaun Aldeia ba suku,Postu no Munisípiu.Tanba ita hatene katak dalan no pontes sai xave ba mobilizasaun komunidade hodi buka moris nomos sai hanesan identidade Postu ida ne’e nian. Ne’ebé ita bele hare hosi kondisaun sira ne’ebé komunidade suku ha’at ( 4 ) infrenta.Bainhira tempu udan komunidade labele halo mobilizasaun husi aldeia mai suku,Postu no Munisípiu tanba Estrada ladiak no ponte laiha.

6.2.1 Estrada nasionais

Tuir planu no esperansa hosi autoridade postu no komunidade suku ha’at ( 4 ) Estrada nasionais ligasaun fohorem-fatululic-lolotoe-maliana no dili sai alternativu ba povu nia mobilizasaun tanba hare hosi nia distansia ladun do’ok hanesan fohorem-suai-zumalai maliana no dili.Hosi sorin seluk mos,Estrada nasionais ne’ebé iha,fo garantia ba komunidade suku ha’at;maski kondisaun ladiak,maibe bainhira presiza ba dili komunidade kontinua halo mobilizasaun.

6.2.2 Estrada rurais

Hosi Tinan 2021 to’o mai iha tinan 2024 liu hosi Programa nasional Dezenvolvimentu suku hadia ona dalan ligasaun aldeia mai suku to’o suku ba suku.Maski iha balun mak sedauk diak maibe bele fasilita ona komunidade sira bainhira halo mobilizasaun ba mai. Ida ne’e ita bele hare iha tabela
 

Tabela 6.2.2 Dadus implementasaun Estrada rurais hosi PNDS 2021-2024

  Suku  Ano Fiskal  Tipu Projetu  Tipu Atividades  Total Projetus
  2021  2022  2023  2024  Konst  Reh.  Baleta  Tpj  Estrada betaun  Deker  Sirtu
Fohorem     2
Dato Rua  3
Lactos     2
Dato Tolu         1

6.2.3 Ponte

Komunidade Postu Administrativu Fohorem,liu-liu iha suku dato tolu;bainhira tempu udan susar los atu halo movimentu hosi suku ba Munisípiu tanba mota tafara bo’ot no sedauk iha ponte.Aleinde ida nemos bainhira udan komunidade Suku dato rua susar atu halo movimentu ba Postu Administrativu Fatumea tanba mota ulun bo’ot no sedauk iha ponte.Hosi kondisaun hirak ne’e,komunidade Postu Fohorem la senti seguru bainhira tempu udan tanba tauk mota.Hosi sorin seluk komuidade aldeia loroquida ne’ebé ho distansia do’ok hosi suku,postu no Munisípiu,bainhira tempu udan,komunidade hetan moras labele lori ba hospital tanba ponte laiha.

6.3 Electrisidade

Electrisidade mak pedra bazilar (ka aliserse) ba kresimentu ekonómiku, nuné elektrifikasaun rural sei lori benefísius barak ba ita nia povo. Ho nune governu garante katak populasaun tomak, sei hetan asesu nebé di’ak ba electrisidade, 24 horas loron ida. Ho hanoin ida ne’e, Distritu Covalima oras ne’e dadauk sai mos targetu ida ba implementasaun mega programa/ projetu husi Governu nasional konaba expansaun rede elétrika hamutuk ho Distritu seluk iha territoriu Timor‐Leste tomak. Klaru katak, oras ne’e dadauk Distritu Covalima mos hetan oportunidade inklui ba programa mega projetu governu konaba expansaun rede eletrika. Ho nune, maske governu local Distritu Covalima sei dauk iha dadus kompletu (2012)  konaba asesu populasaun ba rede eletrika maibe klaru katak liña eletrisidade estabelesidu ona iha fatin hot‐hotu. Tamba ne’e maka iha dokumentu ne’e sei indika nafatin dadus husi dadus sensu populasaun no sensus uma kain 2010.  Dadus apropriadu tuir sensu populasaun no  uma kain 2010 konaba asesu elektrisidade populasaun iha Distritu Covalima ne’ebé notifika tuir Sub Distritu. 

6.4 Be’e no Saneamentu

Infra‐estruturas água ho saneamento, iha ita nia sentrus urbanos, hetan estragu ka destruisaun, iha 1999, inklui estasoens bombajem, kanos transmisaun, válvulas no tanques. Iha tinan lima mai né, Governo sei reabilita neineik infraestruturas sira né hotu, hodi garante abastesimentu nebé seguru ba água kanalizada, ba uma sira iha centros distritos hotuhotu, liuliu iha areas sira nebé, situasaun krítika duni (ka at liu ona) , nomeadamente Baukau, Manatuto, Los Palos no Suai.

Sei konsegue buat sira né, ho:

  • Dezenvolve Plano jeral ida, ba Sentrus de Distrito, ho objectivu atu estuda solusoens no hatúr prioridades
  • Halo reparasaun ba furos, reabilitasaun ba kanus nebé at ona, no harí sistema atu ligasoens hotuhotu tenki legais ona
  • Lokáliza no aproveita ‘novas fontes de água’ (ka bé‐matan foun)
  • Konstrói rezervatórius bé nian no instalasoens ba tratamentu
  • Liga bé ba uma hotuhotu, husi fornesimentu kanalizadu

Saneamento nebé ladi’ak, sei sai mós problema ida ba áreas urbanas iha distritos, tamba la iha instalasoens (ka fatin) atu bele simu no halo tratamento ba ‘águas residuais’ (ka béfo’er) . Governo sei estuda solusoens ba problema esgotus nian, hanesan parte ba Planus

Jerais ba Sentrus de Distrito.

Solusoens sira né, sei inklui harí sistemas ba rekolha esgotus no harí instalasoens ba tratamento (hahú ho bé‐lihun ba ema 5.000), hodi liga ‘tanques sépticos’ husi fatin‐fatin komersiais ho residensiais, no husi uma sira nebé uza ona autoklismos, no insentiva daudauk ema atu instala autoklismos iha sira‐nia uma, ho mós, iha kazus seluk, konstrói cazas‐de‐banho ba komunidades sira atu jere rasik, hodi bele benefisia ona grupos de famílias. Iha tinan lima mai né, no liu‐husi inisiativas sira né, Governo hakarak fó asesu ba sistemas saneamentu, nebé apropriadus, ba 60% áreas urbanas nian, iha distritos sira.

Nuné mós, to’o 2020, liu‐husi programa Água para as Eskolas, Governo sei esforsa atu fornese água kanalizada, nebé permanente, ba eskolas governamentais hotuhotu. Programa ida né, to’o 2014, sei fó kedas prioridade atu fornese bé kanalizada, ba eskolas sira nebé dok

Be’e Mos

Sistema be’e mos postu adminitrativu fohorem estabelesidu tipu ida  mak sistema be’e posu ne’ebé maioria nudar propriedadi privadu. Uma kain ida–idak esforsu rasik hodi atende nia nesesidade uma laran rasik, tipu rua seluk fornese husi PNDS no NGO sira seluk, liu husi sistema gravítasaun. Sistema perfurasaun   monta  iha area urbanu ne’ebé konsentra Postu fohorem

Saneamentu

Sistema saneamentu iha postu Fohorem bele dehan katak seidauk atinje masimu, tamba maioria uma kain barak mak seidauk iha sintina. Iha area rurais, komunidade sira soe foer ou ba sintina iha deit ailaran e foer hirak ne’e animal sira mak aproveita. 

6.5 Transporte

Iha Postu Administrativu fohorem iha transporte Privado ne’ebé hanesan ; Motor,Angguna,Trek nsst.Bainhira komunidade atu halo movimentu ba mai la susar ona tanba kada suku iha ona angguna ne’ebé bele tula pasajeirus sira ba mai.Aleinde ida nemos,bainhira komunidade atu halo sira nia uma mos la susar ona tanba iha kareta ne’ebé bele tula material.Postu Administrativu Fohorem bele kategoria mos Transporte barak iha Munisípiu Covalima.
 

6.6 Telekomunikasaun

Telekomunikasoens, nebé di’ak, sei hakbesik ema ba malu no apoia            krescimentu emprezas, no mós ajuda prestasaun servisus nebé di’ak husi Governu. Telekomunikasoens bele liga aldeia ida ba sira seluk, no liga vilas ba cidades, hanesan mós liga ba mundo. Né duni, Telekomunikasoens esensiais tebes    ba dezenvolvimentu future Timor‐Leste             nian,inklui kria emprego, haburas emprezas no ajuda prestasaun servisus nebé vitais hanesan saúde, edukasaun ho seguransa. Mundo tama ona iha era (ka tempu) foun, bain‐hira ita koalia  kona‐ba teknolojias komunikasaun nian, ho aparelhos foun no, liuliu, ho kusto baratu tebes liu, kompara ho uluk. Era foun ne’e, nebé ekonomias emerjentes mós halo parte daudauk, transforma ema nia hahalok, oinsá ema negoseia (ka halo negósius) no oinsá ema liga ba malu no liga ba mundo. Governo determinado duni atu garante katak, ita halo mós parte ba mudansa estrutural, nebé akontese iha nível relasoens globais, sosiais no ekonómikas. Plano Estratéjiku Dezenvolvimentu nia Vizaun mak, to’o 2015, ita sei iha rede moderna telekomunikasoens, nebé sei liga ema ida ho ema seluk, iha Timor‐Leste laran tomak, no timoroan sira ba mundo, hodi permite ita atu aproveita, ho máximu (ka to’o nebé ita bele), avansus nebé iha, a nível telekomunikasoens globais. Merkadu telekomunikasoens liberalizadu tiha ona, ho introdusaun konkorênsia ho ona kompetidores foun. Ne’e, sei melhora servisus, aumenta kobertura, alarga asesu internet banda larga nian no sei hatún presu. Reformas, nebé boot sira né, sei oferese asesu ba servisus telekomunikasoens nebé baratus, fiáveis no modernus.

Etapa tuir mai, husi reforma ne’e, mak atu liga Timor‐Leste ba fibra óptika, terrestre ho subaquátika, katak liu‐husi tasi‐ókos, ba rede nasional ho rede internasional. Timor‐Leste labele depende beibeik ba ligasoens ba internet liu‐husi satélite, tamba la satisfaz ona ezijênsias sistema modernu telekomunikasoens. Ne’e duni, atu bele benefisia husi rede global telekomunikasoens, ita presiza iha asesu ba kabo subaquátiku ida Governo sei garante, iha tinan lima mai né, asesu ba kabo fibra óptika subaquátiku, husi Indonésia, Austrália ou nasaun seluk, atu garante, iha etapa tuir mai, progresu ita‐nia Nação kona‐ba telekomunikasoens. Ne’e sei halo diferensa boot tebes ida, ba kualidade no velosidade servisus banda larga nian no sei permite ba ita‐nia povo, liuliu ba jovens no labarik sira, bele halo parte ba mundo dijital. Sei serve mós atu transforma ita‐nia ekonomia no prestasaun servisus husi governo, inklui iha nível saúde, edukasaun no seguransa.  Iha tempu modern agora, telekomunikasaun nu’udar fator importante, tamba ema bele hetan asesu ba mai liu husi liña telephone ou mos liu husi liña internet.  Iha territoriu Timor‐Leste tomak, númeru kliente ne’ebé hetan ona asesu ba rede móvel no internet hamutuk 632.500 no kobertura ba populasaun por volta husi 92% husi kobertura rede móvel no internet. Kobertura hirak ne’e, iha fatin 139 mak halo operasaun ho 2G no fatin 64 mak halo operasaun ho 3G. Kobertura ne’ebé ho 2G, hetan deit asesu ba rede móvel maibe lahetan asesu ba liña internet, mas kobertura ne’ebé ho 3G, bele hetan asesu ba rede móvel no mos ba liña internet, kobertura ba rede telephone no rede internet iha Distrito Aileu liu husi Timor Telecom.  

Iha Postu Administrativu iha ona Telekomunikasaun ne’ebé instala hosi Telemor no Timor Telekom.Maibe komunidade hosi suku fohorem aldeia loroquida no suku dato tolu mak sedauk asesu ho diak ba lina telekomunikasaun telemor ho Timor Telekom

KAPITULU  VII

REKURSUS NATURAIS

7.1 Agirkultura

Governo sei enkoraja sector agríkola atu sai forte liu tan, hodi nuné bele reduz pobreza, garante seguransa alimentar no promove krescimentu ekonómiku, hodi mós aumenta empregu iha áreas rurais no iha Nação tomak. Sector agríkola ida ke buras ho di’ak, maka sei estimula (ka nsentiva) dezenvolvimentu rural. Primeira etapa, iha ita nia planu, maka atu konsegue seguransa limentar.

Tuir mai, maka sei halo promosaun ba produsaun ai‐hán (ka alimentos) ba merkadus doméstikus (ka iha railaran)  hodi substitui tiha importasoens. Etapa final (ka ikus nian) maka, atu fokus ona ba exportasaun husi ita nia produsaun agríkola. Plano ida ne’e sei inklui servisu atu hadi’a prátikas agríkolas, hodi aumenta produsaun fós no batar, nuné bele hametin seguransa alimentar, no loke portunidades ba moris di’ak iha zonas rurais, no mós atu hamenus ‘défices comerciais’ (katak osan sai barak‐liu ba li’ur, tamba sosa ai‐hán husi rai seluk) .

Sei kontinua promove aumentu produsaun kafé, baunilha ho kamí. Governo sei asegura mós hatama bé ba agrikultura, hodi investe iha infra‐estruturas irrigasaun no barrajens, no mós apoia actividades akuakultura, Planu Estrategiku Dezenvolvimentu Nasional defini vizaun ida ne’ebé klaru konaba oinsa dezenvolvimentu setor agrikultura. Agrikultura ne’ebé subsistensia sei troka ho agrikultura komersiu no diak liu.

Timor‐Leste sei iha hahan rasik ne’ebé sufisiente no sei produz produtu agrikultura ba merkadu internasional inklui, ai‐hahan, animal, ai‐fuan no modo sira no plantasaun sira seluk, inklui mos produtu husi floresta no peskas nian. Produtu prinsipal ba agrikultores iha Postu Administrativu Fohorem  maka hanesan;Batar, aifarina, modo, kafe,koto,Fore rai,Lis mean,lis mutin,kami’i no nuu.

Dadus husi relatoriu suku no postu tinan 2024 hanessan iha tabela 7.1 tuir mai ne’e. 

  SukuArea Kultivasaun BatarTotal ( Ha )AifarinaTotal ( Ha )
PAD  ( Ha )Tradisional ( Ha )Konvensional  ( Ha )PAD  ( Ha )Tradisional ( Ha )Konvensional ( Ha )
Dato tolu86,7586,751515
Dato Rua6811793232
Fohoren98985353
Lactos4814,462,51212
Total        
SukuFore RaiTotal ( Ha )KotoTotal ( Ha )
PAD  ( Ha )Tradisional ( Ha )Konvensional  ( Ha )PAD  ( Ha )Tradisional ( Ha )Konvensional ( Ha )
Dato tolu2,52,53434
Dato Rua2255
Fohoren44
Lactos2251,551,5
Total        
SukuModo
Sawi ( Ha )Petsai( Ha )Kanku  ( Ha )Brinjela(Ha)Repoljo
Dato tolu0,2
Dato Rua0,2
Fohoren0,1
Lactos0,4
Total     
SukuLis meanTotal ( Ha )Lis mutinTotal
PAD  ( Ha )Tradisional ( Ha )Konvensional  ( Ha )PAD  ( Ha )Tradisional ( Ha )Konvensional ( Ha )
Dato tolu110,50,5
Dato Rua0,50,510,50,5
Fohoren110,50,5
Lactos1111
Total        

Esforsu individu no kolektivu ne’ebé lidera husi Ministeriu Agrikultura,Pekuaria,Peskas e Floresta (MAPPF), Ajensia Dezenvolvimentu Internasional no ONG sira implementa ona atividade balun hodi hasae produtividade setor hotu‐hotu agrikultura nian. Iha rezultadu balun ne’ebé diak atinji ona durante ne’e, maske rekoñese katak rezultadu ne’ebé iha seidauk maximu no seidauk atinji objetivu prinsipal.

7.2 Florestas

Postu Administrativu Fohorem riku  ai,hanesan ;Ai teka,Ai U’u,Ai sarian nsst.Ne’ebé bainhira komunidade presiza fasil atu responde ba sira nia preokupasaun.Aleinde ida nemos,ai ne’ebé iha komunidade ida-idak rasik kuda no iha to’os kedas.

7.3 Pekuaria

7.4  Peskas

NoPosto Adm.SucoKolam raiKolam SementeKolom TerpalLagoaAbondonaTotal Kolam ikan
1FohoremDato tolu24111110
Dato Rua214
Laktos413
Fohorem32

7.5 Terras Propridade no servisu cadastru

Rai sai hanesan baze ba dezenvolvimentu.Postu Administrativu Fohorem,iha ninia rai sira ne’ebé iha,maibe agora sei uza no kontrola hosi komunidade tanba situasaun funu iha tinan 1999.Espera katak rai sira ne’e sei utiliza ba dezenvolvimentu Postu Administrativu Fohorem ba futuru ida diak no nabilan.

KAPITULU VIII

SETOR POLITIKA, SEGURANSA DEFESA NO JUSTISA TRADISIONAL

8.1 Organizasaun Politika

Postu Administrativu Fohorem iha mos Partidu Politika sira ne’ebé hala’o atividade durante tempu kampanhe hanesan ; Partidu Cnrt,Partidu Fretilin,Partidu PD,Partidu Khunto,Partidu Plp,Partidu Os Verdes no Pudd.Atu hatene kona ba kadeira ne’ebé kada partidu hetan iha parlamentu bele hare iha tabela 8.1 tuir mai ne’e.

Tabela 8.1 Total Partidu Politiku ne’ebé iha Postu Administrativu Fohorem tinan 2025

Partidu PolitikuKadeira iha ParlamentuObs
CnrtKadeira 31Hari’i nonu Governu
FretilinKadeira 19Opozisaun
PDKadeira 6Hari’i nonu Governu
KhuntoKadeira 5Opozisaun
PLPKadeira 4Opozisaun
Os Verdes0La hetan kadeira
PUDD0La hetan kadeira
7Kadeira 65 

8.2 Seguransa PNTL

Governo sei implementa planu estratéjiku abranjente ida, ba longu prazu, atu garante dezempenhu nebé di’ak liu, husi ita‐nia sector seguransa, iha nia responsabilidades kona‐ba hametin paz, seguransa no estabilidade ba povo tomak. Ba área seguransa interna, ita sei servisu ho baze iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu ba 2030. Iha mandatu ida ne’e, Governo sei konsentra nia esforsus iha Fortalesimento no Konsolidasaun ba Bazes Seguransa nian, hodi aktua iha pilares rua, nebé distintos (katak, ketakketak) : kontinuasaun ba ‘Reforma no Dezenvolvimentu Instituisoens Seguransa’ nian, no ba konsolidasaun ‘Ordem no Seguransa Públika’ Tan né, iha tinan lima mai, sei kontinua dezenvolve esforsus, atu aperfeisoa kapasidade operasional efektiva, iha prevensaun no invertigasaun krime, iha konsolidasaun seguransa públika no kontrolu fronteirisu. Sei mós enkoraja nafatin modelu polisiamentu komunitáriu, hodi nuné, estabilidade no seguransa públika maka, sei sai nafatin responsabilidades fundamentais ba PNTL O Governo sei estabelese planu de rekursus humanus no profisionalizasaun iha instituisoens seguransa nian, hodi orienta rekrutamentu ho formasaun atu, nuné, bele fó resposta ba nesesidades, aktuais no futuras.

Iha tinan lima né nia laran, ita sei estabelese rejime de karreira, nebé klaru liu ba PNTL, atu bele permite absorve (ka simu tan) rekursus foun, nebé vokasionadus (ka iha vontade ho neon di’ak) duni, atu servi instituisaun ida né, hodi bele ona liberta sira nebé, ladun vokasionadus ou sira nebé ultrapassa tiha ona idade reforma. Nuné, Governo sei la tolera, iha PNTL nia laran, membrus afiliadus ba Artes Marsiais, ho mós membrus nebé iha aktividade ka ligasaun ho partidus politikus.Iha tinan lima mai né, sei estabelese Sentru Nasional Operasoens nian, atu bele tau‐matan diak liu ba Seguransa odoviária, no sei dezenvolve rekursus humanus ba área ida né, atu bele hatán ba dezafius, nebé boot no barak tan, kona ba trânzitu iha Timor‐Leste. Governo sei konklui mós programa de apoio, iha ekipamentu no iha nesesidades profissionais, ba Proteksaun Sivil, liu‐liu ba Bombeiros sira, ho hanoin atu aumenta tan, ba Distritos tomak.

Tabela 8.2 Total Membru Polisia Esquadra Fohorem tinan 2025

  No.  Naran KompletuSexo  Fatin Servisu  Nivel Edukasaun ikus
ManeFeto
1Natalia Cardoso EsquadraSecundaria
2Rogerio de J.Gusmào EsquadraS1
3Mariano de J.Manek Suku / OPSSecundaria
4Americo Y.Lequi EsquadraSecundaria
5Bendito da Cruz EsquadraS1
6Veronica dos Santos EsquadraSecundaria
7Antonio dos Santos Suku / OPSSecundaria
8Mario de Andrade Suku / OPSSecundaria
9Julio Tilman Suku / OPSSecundaria
10Isac de A.Barros EsquadraSecundaria
11Romeo Caetano EsquadraSecundaria

8.3 Justisa Tradisional

Iha tinan lima mai né, Governo sei kontinua aposta iha fortalesimentu sector justisa nian, hodi bele konsolida estabilidade, paz no Estado de‐direito. Husi esforsu inisial nebé ita liu tiha ona, hodi konsegue halo inversaun (katak, mudansa total) ba sector justisa nia défise estrutural iha ninia kuadru legal, no iha kriasaun sistema ida, ke iha kbit atu assegura observânsia ba direitus no liberdades fundamentais, maka Governo hakarak agora atu kontinua dezenvolve sektor justisa, ho baze (ka hatúr) iha nia prinsípius no iha valores konstitusionais, hodi hakbesik‐an no promove nia mekanismus ba to’o sidadauns sira. Tamba mós infraestruturas no servisus bazikus justisa nian kria tiha ona, Governo tenki prepara oinsá aproxima (ka hakbesik) sistema justisa ba sidadauns, hodi hato’o, ba sira, konhesimentu kona‐ba sira‐nia direitus no kona‐ba meios nebé sira bele hetan, atu defende sira, liu‐liu ba sidadauns sosialmente vulneráveis, nebé la iha kondisoens ekonómikas no sosiais, atu benefisia husi sistema justisa. Governo sei esforsa nafatin, atu garante rekonhesimentu ba supremasia Konstituisaun no lei, hodi kontribui atu harí sosiedade ida nebé livre liu, justa liu no igualitária liu. Tan né, sei kontinua empenhadu atu reforsa independênsia Majistraturas Judisiais sira‐nian, autonomia Ministériu Públiku nian no ezersísiu plenu husi profisoens jurídikas. Sei garante tutela judicial, nebé efektiva, ba intereses lejítimus sidadauns sira‐nian, em partikular ba komponentes frájeis liu, iha sosiedade nia laran, hodi kria, ba ida né, kondisoens atu bele hetan plenu exersisiu ba sira‐nia direitus, liberdades no garantias, hodi estabelese mekanismus asesu, nebé adekuadus, ba sira‐nia direitu no ba tribunais.

Governo sei kontinua nia tarefa prinsipal, atu harí kuadru legal no normativu ida, atu garante harmonizasaun, ho unidade iha ordenamentu jurídiku, ho kaer, nudar baze, kontextu espesífiku no real Timor nian. Iha planu lejislativu, Governo sei esforsa atu adopta regras no parâmetrus simplisidade linguajem (katak, uza lia‐fuan nebé simples) bain‐hira hakerek leis, no sei kontinua promove diálogu ho sosiedade sivil, no hala’o konsulta públika kona‐ba leis nebé hanoin atu halo. Ita sei presta atensaun iha kapasitasaun no espesializasaun ba ita‐nia quadrus técnikus sira, hodi nuné bele reduz, neineik no daudauk, dependênsia ba asesorias internasionais, hodi nuné realiza substituisaun gradual, husi timoroan sira. Governo sei esforsa, atu reforsa diseminasaun no disponibilizasaun servisus justisa, iha distritos, husi instituisoens judisiais, liu‐husi halo distribuisaun no koloka tan majistradus, prokuradores no defensores públikus, iha território nasional tomak, no mós liu‐husi disponibilizasaun servisus públikus, kona‐ba rejistu de notariadu, kona‐ba promosaun no divulgasaun ba direitos no ba leis, liu‐husi mós regulasaun no promosaun, kona‐ba meius de rezolusaun alternativa ba litíjius.

Iha Postu Administrativu Fohorem iha suku rua mak hala’o ona tara bandu.Hanesan ; Suku Dato rua no Suku Lactos.Falta Suku Fohoren mak Sedauk hala’o.Iha Lei Tara bandu ne’e koalia kona ba aspetu 3,mak hanesan : Uma Fukun,Rai Kutun no Rai maran.Uma Fukun Koalia no bandu kona ba hahalok ema nian,Rai kutun koalia kona ba riku soin ne’ebé iha be’e laran no Rai maran koalia kona ba animal sira ne’ebé iha no labele hetan estraga hosi ema.

KAPITULU IX

LIA MAK TAKAN

Husi rezultadu rezumu iha leten,bele habadak katak :

  1. Postu Administrativu Fohorem hanesan mos Postu Administrativu seluk iha Munisípiu Covalima,ne’ebé ho nia aldeia 15 no suku 4.
  2. Postu Admiistrativu Fohorem sai sentru ba Postu Administrativu 3 hanesan Postu Administrativu Fatumea,Fatululik no Tilomar.Tanba baliza besik malu no Postu 3 hale’u Postu Administrativu Fohorem.
  3. Postu administrativu Fohorem ho nia populasaun barak hanesan mos Postu seluk.Ho nia total populasaun 6.080
  4.  Postu Administrativu Fohorem riku mos ho kultura,ne’ebé bele kontribui ba krezimentu komunidade.

Mak ne’e deit perfil Postu Administrativu ida ne’e ami halo hodi hato’o,kritika no sugestaun ne’ebé atu dezenvolve ami presiza tebes hodi kompleta perfil postu administrativu ne’ebé bele fo valor diak ba ita hotu.

                       Fohorem, 4 fulan-fevereiru, 2025

                        Prepara hosi

                                                                         ( Delfin Amaral Ferreira )

                                                     Prezidente Asembleia Postu Administrtivu Fohorem

Favor Bele Asesu File PDF Anexa

obrigadu

Pontu Vokal :

  1. Marcos Gusmão, Lic.Eco, M.Gest

© 2026 Autoridade Munisipal Covalima