
Profile Servisu Munisipal Administrasaun no Rekursus Umanus

Identidade
Naran Kompletu : José Manuel Gonçalves, L.Ed
Habilitasaun Literaria : Licenciatura Ekonomia
Fatin no Data Moris : Fatuisin, 15 Abril 1980
Estado Sivil : Kaben Nain
Relijaun : Katolika
Nasionalidade : Timorense
Hela Fatin : Fatuisin, Kamenasa
Kategoria : Tekniku Profisional/ Rejime Espesial
Pozisaun : Diretur Servisu Munisipal Administrasaun no Rekursus
Umanus
Nú. Telemovel : +670 7818 8103 ou 7599 3616
Email : gonsalvesjosemanuel2@gmail.com/ jmgonzalves@municipio.gov.tl
- Introduzaun.
Tuir Dekretu-Lei Nú. 3/2016, 16 Marsu, no altersaun ba dala ne’en Dekretu Lei- Nú. 34/2025, 15 Outubru, no Diploma-Ministerial Nú. 85/2023, 29 Dezembru, deskreve katak Servisu Munisípiu Administrasaun no Rekursus Umanus mak servisu ida husi Autoridade Munisípiu ne’ebé iha missaun atu asigura apoiu tékniku no administrativu ba Prezidente Autoridade Munisípiu no ba órgaun no servisu seluk sira husi Autoridade Munisípiu ne’ebé nia integra iha, domíniu expediente jerál, jestaun dokumentál, jestaun rekursus umanus, informátika, koordenasaun sistema komunikasaun interna no esterna, arquivo no protokolu.
Papel / Tarefas Servisu Munisipal Administrasaun no Rekursus Umanos :
Haktuir ba Dekretu-Lei Nú.84/2023, 23 Novembru, no Diploma-Ministerial Nú.85/2023. 29 Dezembru iha Artigu 8, pontu 1, 2, 3, 4 no 5, deskreve sobre tarefas servisu Administrsaun no Rekursus Umanus hanesan tuir mai ne’e :
Servisu Munisípiu Administrasaun no Rekursus Umanus iha tarefa sira tuir mai, iha área expediente jerál, jestaun dokumentál no arquivo:
- Organiza no kontinua prosesu administrativu hotu ne’ebé la tama iha responsabilidade servisu munisípiu seluk;
- Fó sai ba servisu munisípiu hotu lei no regra interna sira husi Autoridade Munisípiu;
- Regista no rai (arkiva) despaxu sira, ordem servisu sira no avizu sira husi Autoridade Munisípiu;
- Simu, separa, regista, fahe no rai expediente husi servisu munisípiu sira;
- Asigura abertura no taka edifísiu sira husi Autoridade Munisípiu;
- Haree no asigura seguransa no limpeza edifísiu sira ne’ebé servisu Autoridade Munisípiu uza;
- Hakerek informasaun no fó hanoin/parecer kona-ba asuntu expediente jerál no dokumentu sira husi Autoridade Munisípiu;
- Fó informasaun no esklaresementu lalais bainhira autoridade superiór husu kona-ba atividade sira ne’ebé hala’o;
- Hala’o tarefa seluk tan iha área expediente jerál, jestaun dokumentál ka arquivo, ne’ebé autoridade superiór hateten no la tama iha responsabilidade servisu seluk.
Servisu Munisípiu Administrasaun no Rekursus Umanus iha tarefa sira tuir mai, iha área jestaun rekursus umanus:
- Koordena prosesu atu halo no atualiza mapa funsionáriu sira husi Autoridade Munisípiu ka Administrasaun Munisípiu, tuir kazu;
- Organiza, rai no mantén atualizadu no seguru prosesu individuál no rejistu biográfiku funsionáriu no ajente Administrasaun Públika sira ne’ebé servisu iha Autoridade Munisípiu;
- Simu, akompaña no haree funsionáriu sira ne’ebé servisu iha Autoridade Munisípiu, tuir orientasaun Prezidente Autoridade Munisípiu;
- Hametin no halo prosedimentu atu regista no aprova substituisaun, transferénsia, destacamentu, kontrolu asiduidade no pontualidade, justifikasaun falta, autorizasaun lisensa, no atribuisaun no selu subsídiu no suplementu sira tuir lei ba rekursus umanus Estadu nian;
- Prepara surat no dokumentu sira kona-ba kontratu servisu ho tempu determinada;
- Fó hatene ba Servisu Munisípiu Finansas kona-ba falta, lisensa no feriadu funsionáriu no ajente Administrasaun Públika sira ne’ebé servisu iha Autoridade Munisípiu, atu prepara lista selu fulan-fulan;
- Hakerek mapa feriadu tinan-ida funsionáriu no ajente Administrasaun Públika sira ne’ebé servisu iha Autoridade Munisípiu;
- Halo lalais prosesu avaliasaun dezempeñu rekursus umanus sira husi Autoridade Munisípiu;
- Hakerek no hatama ba aprovasaun Prezidente Autoridade Munisípiu deskrisaun knaar sira ne’ebé funsionáriu ida-idak husi Autoridade Munisípiu tenke hala’o;
- Promove inkluzaun perspetiva jéneru iha servisu munisípiu sira, tuir Planu Munisípiu Asaun ba Kestaun Jéneru;
- Hakerek, hamutuk ho Servisu Munisípiu seluk sira, Planu Formasaun Anuál ba Rekursus Umanus Autoridade Munisípiu no hatama ba aprovasaun Prezidente Autoridade Munisípiu;
- Asigura aplikasaun no kumprimentu lei funsaun públika nian no fó hatene ba autoridade superiór se iha kazu ne’ebé bele sai violasaun disiplinár;
- Hala’o tarefa seluk tan iha área jestaun rekursus umanus ne’ebé autoridade superiór determina no ne’ebé la tama iha responsabilidade órgaun ka servisu seluk husi Autoridade Munisípiu.
2. Servisu Munisípiu Administrasaun no Rekursus Umanus iha tarefa sira tuir mai, iha área informátika:
- Asigura dezenvolvimentu sistema informasaun Autoridade Munisípiu nian no jere ekipamentu, sistema informátiku no sistema komunikasaun sira;
- Koluabora iha dezenvolvimentu sistema no teknologia informasaun, iha modelu, teste, avaliasaun prototipu no atividade konsultoria no auditoria espesializadu;
- Estuda impaktu sistema no teknologia informasaun ba organizasaun servisu no maneira servisu hala’o, no propõe medida apropriadu atu hatama inovasaun iha organizasaun no funsionamentu servisu sira, no mos formasaun ba utilizadór sira;
- Partisipa iha planeamentu no kontrolu projetu informátiku sira;
- Jere sítio (website) munisípiu iha internet, hamutuk ho servisu munisípiu seluk sira;
- Promove no akompaña implementasaun sistema no teknologia informasaun sira, no asigura jestaun no adekuasaun sira ba objetivu Autoridade Munisípiu;
- Hatudu no dezenvolve medida sira ne’ebé presiza ba seguransa no integridade informasaun, no hateten norma sira atu proteje no rekopera informasaun;
- Halo estudu atu ajuda halo desizaun kona-ba problema sistema no prosesu informátiku, no mos kona-ba espesifikasaun no kontratasaun teknologia foun informasaun no komunikasaun no empreza servisu informátika;
- Partisipa iha dezenvolvimentu no introdusaun teknologia WEB (internet no intranet) iha Autoridade Munisípiu;
- Instala, konfigura no haree integridade no teste komponente, programa no aplikasaun sira ne’ebé iha merkadu;
- Hakerek rutina no programa ajudante (utilitáriu) no hatudu prosedimentu uza jerál atu facilita uza sistema aplikasaun sira ne’ebé instala ona;
- Planea no dezenvolve projetu infraestrutura teknológika sira, inklui sistema servidór dadus, aplikasaun no rekursus, rede, kontroladór komunikasaun no dispozitivu seguransa instalasaun, no asigura jestaun no manutensaun sira;
- Konfigura no instala software báziku, hanesan sistema operativu, utilitáriu sira, sistema jestaun rede informátika, baze-dadus no aplikasaun uza jerál, no asigura nia jestaun no funsionamentu;
- Konfigura, jere no administra rekursus sistema fíziku no aplikasaun sira ne’ebé instala ona, atu otimiza uza, partilla kapasidade sira, rezolve problema, no hakerek norma no dokumentu tékniku ba operasaun sistema;
- Asigura aplicasaun mekanizmu seguransa, konfidesialidade no integridade informasaun ne’ebé rai, prosesa no halo transmisaun iha sistema no rede komunikasaun;
- Instala hardware no software sira, inklui sistema servidór, dispozitivu komunikasaun, estasaun traballu, perifériku no software uza, no asigura manutensaun no uza sira;
- Jere no dokumenta konfigura sira, no mantén atualizadu arquivo kona-ba instalasaun, operasaun no uza sistema no software báziku;
- Promove funsionamentu sistema informatizadu sira, konfigura no ativa kontrolu no operasaun sistema, perifériku no dispozitivu komunikasaun sira, atribui no otimiza rekursus, identifika problema no halo asaun atu sistema lao diak;
- Zela ba kumprimentu norma seguransa fízika no lóji ka, no manutensaun ekipamentu no suporti informasaun, no halo prosedimentu kontrolu regulár no proteksaun informasaun, inklui cópia seguransa (backup) ba proteje no rekopera informasaun;
- Hakerek no fó sai norma uza sistema informátiku sira no promove formasaun ba utilizadór ekipamentu no sistema informátiku Autoridade Munisípiu nian;
- Asigura apoiu ba operasaun software “office” sira ne’ebé instala ona;
- Apoia utilizadór sira iha uza ekipamentu terminal prosesa no komunikasaun dadus, inklui mikro-komputadór sira;
- Koluabora iha definisaun prosedimentu uza jerál atu facilita no loos uza sistema hotu ne’ebé instala ona;
- Hala’o tarefa seluk tan iha área informátika ne’ebé autoridade superiór determina no ne’ebé la tama iha responsabilidade órgaun ka servisu seluk husi Autoridade Munisípiu.
3. Tarefa sira iha sistema komunikasaun interna no esterna :
- Simu no regista iha diáriu entrada dokumentu sira, requerimentu, petisaun no komunikasaun escrita hotu-hotu, papel ka elektroniku, ne’ebé halo ba Prezidente Autoridade Munisípiu, Sekretáriu Munisípiu ka ba órgaun/servisu seluk Autoridade Munisípiu;
- Fahe requerimentu, petisaun no komunikasaun escrita hotu-hotu, papel ka elektroniku, no mos despaxu no ordem servisu Prezidente no Sekretáriu Munisípiu ba destinátariu sira;
- Regista no fahe korespondénsia Autoridade Munisípiu;
- Asina se simu, regista iha diáriu entrada dokumentu no fahe ba órgaun/servisu ne’ebé kompetente, tuir kazu, komunikasaun sira ne’ebé Autoridade Munisípiu simu, elektroniku;
- Hala’o tarefa seluk iha área sistema komunikasaun interna no esterna ne’ebé autoridade superiór determina no la tama iha responsabilidade servisu ka órgaun seluk.
4. Tarefa sira iha protokolu.
- Asigura servisu simu vizitadór sira iha Autoridade Munisípiu;
- Asigura relasaun públika Autoridade Munisípiu;
- Hakerek no fahe informasaun ba órgaun no profissional komunikasaun sira kona-ba iniciativa no atividade sira ne’ebé Autoridade Munisípiu halo ka halo ona;
- Organiza no jere arquivo informasaun sira ne’ebé divulgadu ba midia kona-ba atividade Autoridade Munisípiu;
- Formúla no hatama ba aprovasaun Prezidente Autoridade Munisípiu norma protokolu evento no serimonia ofisiál ne’ebé Autoridade Munisípiu organiza, tuir norma ne’ebé aprova ba evento/serimonia ofisiál nasionál;
- Propõe ba Prezidente Autoridade Munisípiu kompozisaun komisaun organizadora evento no serimonia ofisiál ne’ebé Autoridade Munisípiu hala’o;
- Propõe ba Prezidente Autoridade Munisípiu orçamentu gasto ba organizasaun evento no serimonia ofisiál ne’ebé Autoridade Munisípiu hala’o;
- Asigura nesesidade lojístika sira ne’ebé presiza ba halo evento no serimonia ofisiál ne’ebé Autoridade Munisípiu hala’o, hamutuk ho Servisu Munisípiu Patrimóniu no Lojístika;
- Hakerek no apresenta ba Prezidente Autoridade Munisípiu relátóriu atividade organizasaun no realizasaun evento no serimonia ofisiál ne’ebé Autoridade Munisípiu hala’o;
- Hakerek no apresenta ba Prezidente Autoridade Munisípiu relátóriu gasto sira halo ba organizasaun no realizasaun evento no serimonia ofisiál ne’ebé Autoridade Munisípiu hala’o;
- Hala’o tarefa seluk iha área protokolu ne’ebé autoridade superiór determina no la tama iha responsabilidade servisu ka órgaun seluk.
a. Enkuadramentu Legal.
Baze legal sira ne’ebe ma’ak guia Diresaun Servisu Munisipal Administrasaun no Rekursus Umanus hodi halao’o nia knar no responsabilidade para relata ba Prezidente Autoridade ma’ak:
- Dekretu-Lei Nú. 34/ 2025, 15 Outobru, alteração ba dala ne’en hosi Dekretu–Lei Nú.3/2016, de 16 Marsu, ne’ebe aprova Eestatutu Administrasaun Munisipais iha Autoridade Munisipais no grupo Tekniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrtativa, Deskreve Iha alinea e) husi artigu 83.0, defini planu Munisipál ba formasaun anual rekursus umanus hanesan: Dokumentu ne’ebé ho forma diskriminativa, asaun hirak ne,e atu hala’o hodi bele hadi’a kompeténsia sira husi rekursus umanus iha Autoridade Munisipál atu rekursu hirak ne’e bele kumpri ninia objetivu sira no estabelese objetivu hirak seluk ne’ebé ambisiozu. Nune’e mos iha artigu 96.0 númeru 1, husi disiplina legal ne’e, esklarese liu tan katak: “Planu Munisipál ba Formasaun Rekursus Umanus nian sei diskrimina asaun hirak atu hala’o hodi bele hadi’a kompeténsia Rekursus Umanus nian sira iha Administrasaun Munisipál ka Autoridade Munisipál, ninia kalendarizasaun no kustu sira, nune’e mós objetivu sira atu alkansa ho ninia realizasaun”.
- Diploma Ministerial Nú. 85/2023, 29 Dezembru, a). artigu 7, koalia kona Misaun, artigu 8, koalia kona ba Tarefas no artigu 9 koalia kona ba Departementus.
- Lei Nú. 8/2004, 16 Junho, Estatuto da Função Pública.
- Dekretu Lei Nú.44/2011, 21 Setembro, alterasaun daruak hosi Dekreto Lei Nú.34/2008 de 27 de Agosto, Regime ba konkursu, rekrutamentu, selesaun no promosaun pessoal administrsauan publika.
- Dekretu-Lei Nú. 25/2016, 29 Junho, Regime ba kargu diresaun xefia sira iha administrasaun publika.
b. Misaun
Tuir Dekretu-Lei Nú. 3/2016, 16 Marsu, no altersaun ba dala ne’en Dekretu Lei- Nú. 34/2025, 15 Outubru, no Diploma-Ministerial Nú. 85/2023, 29 Dezembru, deskreve katak Servisu Munisípiu Administrasaun no Rekursus Umanus mak servisu ida husi Autoridade Munisípiu ne’ebé iha missaun atu asigura apoiu tékniku no administrativu ba Prezidente Autoridade Munisípiu no ba órgaun no servisu seluk sira husi Autoridade Munisípiu ne’ebé nia integra iha, domíniu expediente jerál, jestaun dokumentál, jestaun rekursus umanus, informátika, koordenasaun sistema komunikasaun interna no esterna, arquivo no protokolu.
C. Departemetu
Haktuir iha Artigu 9, hosi Diploma-Ministerial 85/2023, 29 Novembru, koalia kona-ba Departementu, iha servisu Munisipal Administrasaun no Rekursus Umanus iha pontu rua hanesan tuir mai ne’e:
- Servisu Munisípiu Administrasaun no Rekursus Umanus tuir departamentu sira:
- Departamentu Expediente, Informátika, Protokolu no Arquivo – ne’e responsavel ba halo akasaun no halo prosesu administrativu sira ne’ebé presiza atu hala’o tarefa sira ne’ebé Artigu 8.º n.º 1, 3, 4 no 5 defini;
- Departamentu Rekursus Umanus – ne’e responsavel ba halo akasaun no halo prosesu administrativu sira ne’ebé presiza atu hala’o tarefa sira ne’ebé Artigu 8.º n.º 2 defini.
2. Departamentu sira ne’ebé hatete iha n.º 1 sei iha chefe departamentu ne’ebé nomeadu husi komisau servisu, tuir Decreto-Lei n.º 3/2016, loron 16 fulan Marsu.
d. Despaixu Nomeasaun ba Kargu Xefia
| Nú | Desizaun | Naran | Kargu |
| 1 | Desizaun Nú. 5991/2024/PCFP | Jose Manuel Gonçalves, L.Ec | Diretur Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursus Umanus |
| 2 | Desizaun Nú. 6354/2024/PCFP | Inocensio Barreto Cardoso, L.Ed | Xefi Departementu Expediente, Informatiku, Protokolu no Arkuivu |
| 3 | Desizaun Nú. 6354/2024/PCFP | Albino Carvalho Lelo, S.T | Xefi Departementu Rekursus Umanus. |
e. Organograma Servisu Munisipal Administrsaun no Rekursus Umanus.

Lista Ekipamentus Eskritoriu, Mobiliariu no Veiklus Estadu mak hanesan tuir mai ne’e :
| Ekipamentus Eskritoriu | Nú. | Deskrisaun | QTY | Observasaun |
| 1 | Computador | 6 | Att ona | |
| 2 | Laptop | 1 | Diak | |
| 3 | Printer | 3 | Diak | |
| Sub-Total | 10 | |||
| Mobilariu | 1 | Meja | 6 | Diak |
| 2 | Kadeira | 17 | Diak | |
| 3 | Armariu | 4 | Diak | |
| 4 | Rak ba etante | 2 | Diak | |
| 5 | Kuadru Avizu | 1 | Diak | |
| Sub-Total | 30 | |||
| Veiuklus estadu | 1 | Motor Verza | 1 | Diak |
| 2 | Motor Beat | 1 | Diak | |
| Sub-Total | 2 | |||
| Grande Total | 42 | |||
1.5. Forza Traballu Servisu Munisipal Administrasaun no Rekursus Umanus.
| Nu | Naran Kompletu | Sexu | Pozisaun | N. Edukasaun | Observasaun |
| 1 | José Manuel Gonçalves | M | Director | Licenciatura | F. Publiku |
| 2 | Albino Carvalho Lelo | M | Xefi Dep. Rekursus Umanus | Licenciatura | F. Publiku |
| 3 | Inocencio Barreto Cardoso | M | Xefi Dep. EIPA | Licenciatura | F. Publiku |
| 4 | Carlos Carvalho de Araujo | M | Pontu Vokal RH | EB | F. Publiku |
| 5 | Bonifacio Mendonça | M | Secundarioa | Invalides | |
| 6 | Aniceto de Jesus | M | Licenciatura | Lisensa | |
| 7 | Antonio João Paulo | M | Pontu Vokal RH | Licenciatura | F. Ajente |
| 8 | Recardo Emilson M.Moniz | M | Pontu Vokal Informatika | Licenciatura | F. Ajente |
| 9 | Adelvia Cahyaning Barros | F | Pontu Vokal Expediente | Licenciatura | F. Ajente |
| 10 | Leticia A. de Jesus Vong | F | Pontu Vokal Protokolu | Secundaria | F. Ajente |
| 11 | Luisa da Costa | F | Pontu Vokal Protokolu | Secundaria | F. Ajente |
| 12 | Jeni Cristina de Araujo | F | Pontu Vokal Finansas | Licenciatura | F. Ajente |
| 13 | Isabel Madeira Amaral | F | Pontu Vokal Finansas | Secundariu | F Kontratadu |
| 14 | Ostalina Sequeira | F | Pontu Vokal Arkivu | Secundariu | F Kontratadu |
| 15 | Tadeu Amaral | M | Pontu Vokal Koreius | Secundariu | F Kontratadu |
| 16 | Meliana Afonso | F | Pontu Vokal Resepsionista | Secundariu | F Kontratadu |
| 17 | Anameia da Costa Amaral | F | Pontu Vokal Resepsionista | Secundariu | F Kontratadu |



B. Atualizasaun Dadus tuir Nivel Edukasaun Funsionariu Publiku no Ajente Adminidtrsaun Publika iha Autoridade Munisipiu Covalima 2026.
| No | Nivel Edukasaun | Sexo | Total | |
| M | F | |||
| 1 | Mestrado | 7 | 1 | 8 |
| 2 | Lisenciatura | 84 | 39 | 123 |
| 3 | Bhacarelatu/Diploma | 17 | 3 | 20 |
| 4 | Ensino Secundaria | 139 | 27 | 166 |
| 5 | Ensino Basico | 35 | 4 | 39 |
| 6 | Ensino Primaria | 30 | 30 | |
| Total | 311 | 74 | 386 | |

C. Atulizasaun dadus tuir Nivel Grau Funsionariu Publiku no Ajente Administrsaun Publika iha Autoridade Munisipiu Covalima 2026.
| Nú | Grau | Feto | Mane | Total |
| 1 | TS/A | 4 | 4 | |
| 2 | TA/B | 1 | 8 | 9 |
| 3 | TP/C | 14 | 42 | 56 |
| 4 | TP/D | 24 | 88 | 112 |
| 5 | TA/E | 26 | 29 | 95 |
| 6 | TA/F | 5 | 81 | 86 |
| 7 | Ass/G | 2 | 4 | 6 |
| 8 | Rejime Espesial | 2 | 16 | 18 |
| 74 | 312 | 386 | ||

Atualizasaun Dadus Promosaun Antiguidade 2025.
| No | Grau | Total | OBS |
| 1 | Grau C – B | 3 | |
| 2 | Grau D – C | 7 | |
| 3 | Grau E – D | 43 | |
| 4 | Grau F – E | 40 | |
| 5 | Grau G – F | 37 | |
| Total | 130 |
E. Atualizasaun Dadus Reforma Obrigatoriu Funsiunario iha Autoridade Munisipiu Covalima 2025.
| No | Kategoria | Pozisaun | Total |
| 1 | Funsionariu Publiku | Xefe Departementu | 3 |
| 2 | Funsionariu Publiku | Xefe Seksaun servisu Lokas | 2 |
| 3 | Funsionariu Publiku | Ofisiais Apoiu Administrasaun | 10 |
| 4 | Funsionariu Ajente Administrasaun Publiku | Tratorista no Esgotu | 3 |
| Total | 18 | ||
F. Atualizasaun dadus tuir Nivel Edukasaun Funsionariu Kontratu Termu Sertu (Kazuais) no Ofisial Suku iha Autoridade Munisipiu Covalima 2026.
| Nivel Edukasaun | Total | Feto | Mane |
| Mestradu | 1 | 1 | |
| Licenciatura | 145 | 67 | 78 |
| Bacharelatu | 2 | 2 | |
| Secundaria | 196 | 69 | 127 |
| Ensino Básiku | 11 | 1 | 10 |
| Ensinu Primaria | 6 | 6 | |
| 4ª Classe | 1 | 1 | |
| Total | 362 | 137 | 225 |

G. Atualizasaun Dadus tuir Nivel Grau Funsionariu Kontratu Termu Sertu (Kazuais) iha Autoridade Munisipiu Covalima 2025.
| Nú. | Grau | Eskalaun | Total | Mane | Feto |
| 1 | TS/B | 1 | 5 | 2 | 3 |
| 2 | TP/C | 1 | 26 | 20 | 6 |
| 3 | TP/D | 1 | 20 | 16 | 4 |
| 4 | TA/E | 1 | 71 | 38 | 33 |
| 5 | TA/F | 1 | 77 | 52 | 25 |
| 6 | Ass/G | 1 | 90 | 90 | 80 |
| 7 | Non Grau | 5 | 4 | 1 | |
| Total | 362 | 222 | 140 | ||

g. Atualizasaun Dadus Funsionariu Destakadu.
A. Atualizasaun Dadus Funsionariu Destakadu Tama hodi Asumi Kargu
Xefia iha Autoridade Munisipiu Covalima 2026.
| No | Ministerio | Pozisaun | Feto | Mane | Total |
| 1 | Ministerio Edukasaun | Sekretariu Autoridade Munisipal | 1 | 1 | |
| Diretur Servisu Munisipal | 2 | 2 | 4 | ||
| Administrador Postu Administrativu | 2 | 2 | |||
| Xefe Departementu | 6 | 6 | |||
| Xefe Servisu Lokal | 1 | 1 | |||
| 2 | Ministerio Interior | Xefe Seksaun Servisu Lokal | 1 | 1 | 2 |
| 3 | Ministerio Justisa | Diretur Servisu Munisipal | 1 | 1 | |
| Xefe Departementu | 1 | 1 | |||
| 4 | Ministerio Solidairidade Sosial no Inkluzaun | Xefe Departementu | 1 | 1 | |
| Administrador Postu Adminstrativu | 1 | 1 | |||
| 5 | Ministerio Saude | Diretur Servisu Munisipal | 1 | 1 | |
| Xefe Departementu | 2 | 2 | |||
| Administrador Postu Administrativu | 1 | 1 | |||
| Grande Total | 4 | 20 | 24 | ||
B. Atualizasaun Dadus Destakadu Sai hodi ba Asumi Kargu Xefia iha liñas Minesteriais 2026.
| No | Ministerio | Pozisaun | Feto | Mane | Total |
| 1 | 2ᵒ Vise Primeiro Ministru | Diretur Geral | – | 1 | 1 |
| 2 | Ministerio Comersio Industria | Diretora SDT MCI | 1 | – | 1 |
| 3 | Ministerio Edukasaun | Superintendente Edukasaun | – | 1 | 1 |
| 4 | Ministerio Agrikultur | Xefe Departementu | 1 | 1 | 2 |
| Grande Total | 2 | 3 | 5 | ||
C. Atualizasaun Dadus Destakadus Liñas Ministeriais iha Autoridade Munisipiu Covalima 2026.
| No | Ministeriu | Fatin Servisu | Feto | Mane | Total | |
| 1 | 2º Vise Primeiru Ministru | Postu Suai ( Suku) | 1 | 13 | 14 | |
| Postu Tilomar (Suku) | 1 | 3 | 4 | |||
| Postu Maucatar (Suku) | 2 | 2 | ||||
| Total | 2 | 18 | 20 | |||
| No | Ministeriu | Fatin Servisu | Feto | Mane | Total | |
| 2 | Gabinete Ministeriu Administrasaun Estatal | Sekretaridu Autoridade Munisipal | 2 | 2 | 4 | |
| No | Ministeriu | Fatin Servisu | Feto | Mane | Total | |
| 3 | Sekretario Estadu Arte no Kultura | Servisu Autoridade Munisipal | 2 | 2 | ||
| No | Ministeriu | Fatin Servisu | Feto | Mane | Total | |
| 4 | MESSC | SM Eduksaun | 4 | 5 | 9 | |
| No | Ministeriu | Fatin Servisu | Feto | Mane | Total | |
| 5 | Ministerio Obras Publiku no Transporte | SM Obras Publiku | 3 | 7 | 10 | |
| No | Ministeriu | Fatin Servisu | Feto | Mane | Total | |
| 6 | Ministerio Solidaridade Sosial no Inkluzaun | Institu Nasiona Seguransa Sosial (INSS) Munisipiu Covalima | 2 | 2 | 4 | |
| No | Ministeriu | Fatin Servisu | Feto | Mane | Total | |
| 7 | Sekretariu Estadu Inkluzaun | Postu Tilomar | 1 | 1 | ||
| No | Ministeriu | Fatin Servisu | Feto | Mane | Total | |
| 8 | Ministerio Interior | Servisu Munisipal | 1 | 3 | 4 | |
| Postu Fatululic | 2 | 2 | ||||
| Postu Fatumea | 2 | 2 | ||||
| Postu Fohorem | 2 | 2 | ||||
| Postu Maucatar | 2 | 2 | ||||
| Postu Suai | 2 | 1 | 3 | |||
| Postu Tilomar | 1 | 1 | ||||
| Postu Zumalai | 2 | 1 | 3 | |||
| Total | 7 | 12 | 19 | |||
| No | Ministeriu | Fatin Servisu | Feto | Mane | Total | |
| 9 | Sekretario Estado Cooperativa | Postu Fohorem | 1 | 1 | ||
| Postu Maucatar | 1 | 1 | ||||
| Postu Suai | 2 | 2 | ||||
| Postu Tilomar | 1 | 1 | ||||
| Postu Zumalai | 1 | 1 | ||||
| Total | 2 | 4 | 6 | |||
| No | Ministeriu | Fatin Servisu | Feto | Mane | Total | |
| 10 | Sekretariu Estadu Dezenvolvimentu Lokal | Sekretariadu Autoridade Munisipal Covalima | 6 | 5 | 11 | |
| SM Apoiu PNDS | 1 | 1 | ||||
| SM Obras Publikui | 1 | 1 | ||||
| SM Jestaun Merkadu | 2 | 2 | ||||
| SM Asaun Sosial | 3 | 3 | ||||
| SM Protesaun Sivil no JDN | 1 | 1 | ||||
| SMASA | 1 | 1 | ||||
| SM Edukasaun | 1 | 1 | ||||
| Postu Fatululic | 3 | 3 | ||||
| Postu Fatumea | 1 | 3 | 4 | |||
| Postu Fohorem | 6 | 6 | ||||
| Postu Maucatar | 3 | 2 | 5 | |||
| Postu Suai | 4 | 3 | 7 | |||
| Postu Tilomar | 3 | 2 | 5 | |||
| Postu Zumalai | 1 | 7 | 8 | |||
| Total | 21 | 38 | 59 | |||
| No | Ministeriu | Fatin Servisu | Feto | Mane | Total | |
| 11 | Diretur Jeral Dezenvolvimentu Lokal (DJDL) | Sekretariadu Auitoridade Lokal | 3 | 2 | 5 | |
| SM Jestaun Merkadu | 1 | 2 | 3 | |||
| SMASA | 1 | 3 | 4 | |||
| SM Seguransa Alimentar | 2 | 2 | ||||
| SM Asaun Sosial | 1 | 1 | ||||
| SM Protesaun Sivil e Jestaun D. Naturais | 1 | 1 | ||||
| SM Saude | 3 | 3 | ||||
| SM Edukasaun | 1 | 1 | ||||
| Postu Fohorem | 1 | 1 | ||||
| Postu Maucatar | 1 | 1 | ||||
| Postu Suai | 1 | 2 | 3 | |||
| Postu Tilomar | 1 | 1 | ||||
| Total | 16 | 10 | 26 | |||
| Grande Total | 59 | 101 | 160 | |||

h. Planu Formasaun Servisu Munisipal Administrasaun Rekursus Umanus Autoridade Munisipiu Covalima.
| No. | Naran Formasaun | Alvu Partisipante (Pozisaun) | Total Partisipante |
| 1 | Integrasaun GEDSI (Gender, Equality, Disability and Social Inclusion) : Deklarasaun Maubesi;Orsamentu Sensivel ba Generu;Igualidade Generu, Inklusaun Defisiente no Partisipasaun sosial. | Kargu Xefia, Org. Feto, Org. EhD. | 90 |
| 2 | Fortalesimentu Munisiipal : Planu Dezenvolvimentu Munisipal no Orsamentu;Regulamentu no Padraun Aprozionamentu (e-Aprovisionamentu);Sistema Monitorizasaun no avalisaun interna;Jestaun patrimonio (e- Patrimonio). | SECAM no Kargu Xefia Munisipal. | 50 |
| 3 | Jestaun Financeiru : Jestaun Rendimentu, Tributaria Munisipal no Responsabilidade Financeiru;Exekusaun orsamental no Auditoriu. | SECAM no Kargu Xefia Munisipal. | 60 |
| 4 | Dezenvolvimentu Rekursu Umanu Munisipal : Treinamentu lideransa no jestaun ba funsionariu. | Kargu Xefia Munisipal. | 70 |
| 5 | Jestaun projetu : Projec Desain;Formasaun Feramentu GNSS;Formasaun Survey Topografia no Dezenvolvimentu;Formasaun konaba Total Station;Formasaun konaba Tekniku Laboratrium. | Eng. SMPID, PNDS (Eng. FTPA), Eng. SMOP. | 35 |
| 6 | Transformasaun Digital : Ferramentu e-governansa no plataforma digital;Sistema jestaun dadus Munisipal;Literasaun digital (Digital; literacy). | Rep. Servisu Munisipal hotu-hotu, APA, Lideransa Komunitaria. | 60 |
| 7 | Reduzaun Risku Dezastre & Resiliensia Klimatika : Sistema Avizu Antesipada (Early Warning System);Estratejia adaptasaun klimatika;Salvamentu Vitima Dezastre Naturais;Kombate Inssendu. | Lider komunitariu no Polisia Komunitaria. | 60 |
Atu asesu organograma Autoridade Munisipiu Covalima. (bele hare file PDF iha anexa)
Haktuir Dekretu-Lei Nú. 34/2025, 15 Outobru. Altera bad ala Ne’en hosi Dekretu-Lei Nú.3/2016, 16 Marsu. Eestatutu Administrasaun Munisipais iha Autoridade Munisipais no grupo Tekniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrtativa. Hodi kria organograma iha Autoridade Munisipais, inklui Autoridade Munisipal Covalima, ma’ak hanesan tuir mai ne’e :