Profile Xefe SUKU

Identidade Xefe Suku :
Naran : Agostinho da Silva
Edukasaun Literaria : Secundaria
Pozisaun : Xefe Suku Debos
Nú. Telefone /wa : +670 – 75226218
Email : –
Religiaun : Katolika
II. Profile Suku


a. Introdusaun
- Suco Debos hamrik iha tinan 1935 iha tempu okupasaun portugues nian.
- Naran suco Debos mai husi liafuan Debu, hanesan Debu Ulun, Debu Ain, Debu ki’ik, Debu bo’ot, ne’ebe signifika Debos. hili no tau naran husi bei ala sira husi tempu uluk hanaran Debu, Malae Portugues Aumenta Letra S, Aktual Debu sai Ona Debos.
- Istórikamente, Suco Debos lidera ona husi lideransa komunitáriu nai 5 Tuir mai ne’e mak detallu ba lideransa suco Debos nian husi inísiu to’o agora, inklui knár ne’e sira halo ona:
b. Base legal
Husi suku rasik maka halo planu hirak ne’e no tuir duni dekretu lei ministrerial hodi elabora planu dezenvolvimentu komunitaria nian base legal sira ne’e inklui no la limite ba:
- Lei número 9/2016 kona-bá lei suco nian
- Dekretu lei númeru 4/2024 kon-bá planeamentu dezenvolvimentu komunitariu
- Diploma ministerial número 15/2025 kona-bá modelu planeamentu
f. Vizaun no misaun :
Vizaun Suku Debos nian : Ami nia Suku ida ne’e tinan 2030 Sei sai fatin ne’ebe Emi hotu, sei moris di’ak no Progressu Dezenvolvimentu ba komunidade hotu iha setor Agrikultor,Setor Ekonomia Saúde, hodi reduz moris kiak muda ba moris di’ak hotu iha unidade paz no dame nia laran.
Misaun Suku Debos Nian :
Atu atinji vizaun ne’ebé deskreve ona iha leten, Suco Debos define no misaun sira mak hanesan:
- Loke Estrada Foun Entre Aldeia Laconac Babu ho Aldeia Fatukoan Sai ba Escola Tekniku Akarlaran.
- Halo Irigasauan hosi Mota Tafara Liga ba Natar No Rai Ne’ebe Potensial ba Agrikultor Nian
- Halo baragen ba mota Lakaleik hodi satan komunidade Laconac Besic, Lontale inklui eskola EBC Lontale
- Hari suco foun (Suco Resitencia Fohoterin) komposto hosi Aldeia Busacucun, Lontale, Laconac Besic no Laconac Babu.
g. Tarefa servisu SUKU
I. Mapa Suku

II. Istoria SUKU
Hori uluk liu tempu Beiala sira iha fatin ida ne’ebé ema lubun ida horik ba hodi sustenta sira moris lor-loron nian ne’e naran knua. Knua mai hosi Familia lubun ida ne’ebé hela hamutuk iha fatin ida hodi buka sira-nia moris lor-loron iha fatin ne’ebé sira horik bá to’o ikus sira bolu naran Rai-moris fatin. Nune’e mós knua ho knua halibur malu hamutuk bolu naran Suku.
Orijen Suku Debos antigamente mai hosi Jerasaun knua Jobá parte foho suku Labarai nian no jerasaun knua Dais parte muda hosi foho mai rai-tetuk halo to’os no natar . jerasaun sira ne’e to’o ohin loron hela permanente iha aldeia Asumaten no aldeia Ahinarai . Populasaun komesa aumenta ba bebeik to’o ikus konsege forma suku ho naran Debos.
Naran Orijen suku Debos
Etimolójikamente Debos mai hosi liafuan “Debu” katak Bee Nalihun (Part. Lagoa). Tanba Debu iha fatin rua , debu boot no debu ki’ik. Iha debu rua ne’e fafoek no onu mak moris nakonu iha laran. Debu rau ne’e sai hanesan fatin ne’ebé Koñesidu iha tempu ne’ebá,tanba ne’e Malae Portugés sira muda tiha naran debu boot no debu ki’ik tau hamutuk halo “DEBOS” tuir sira-nia versaun lian Portugés katak debu 2 (rua), debu ki’ik no debu boot.
Iha tinan 1935 administrasaun colonial Portugés komesa estabelese suku hodi fó naran debos no Señor Luis Barros Mak nu’udar Liurai ba Dahuluk. Iha Tinan 1958 Lidera hosi Nia Oan Mane Francisco Barros To’o Akontesimento Guerra Civil iha Fulan Agosto Tinan 1975. Tinan 1976-1978 Okupasaun Indonézia Señor Costavo Bere Mak Lidera Suku Nu’udar “Kepala Desa” ka Xefe suku. Iha tinan 1989-1999 José Tobu Berek mak Nu’udar Kepala Desa.
Estrutura Rezidencia
Luta ba ukun Rasik an sei la Para, Klandestina kontinua la’o Nafatin. Iha tinan 1994 klandestina hahu Hari fila Fali Estrutura Rezisténsia hodi Nomea Señor Agostinho da Silva Mak Dahuluk sai Nu’udar 20 Vise Zona Suai hodi Lidera Suku Debos. Depois De Restaurasaun Independensia Tinan 2005 Realiza Eleisaun Direta ba Suku hotu- Hotu iha Teritoriu Timor-Leste, Señor Agostinho da Silva Eleitu Nu’udar Xefe suku hodi lidera Suku Debos No reeleito To’o Ohin Loron.
a. Kultural suku :
- Tebe Dau-uka
- Tebe Hol Bei-Mau
- Tebe Dai,Lenkede
- Tebe Beluk
- Tarabandu
- Troka Prenda
- Tais Kalar
- Tais Nai’i-Nurak
- Futus
- Uma Adat Sira
- Lia Metan/Mutin
b. Lista uma lisan nia naran iha suku laran
| Naran Uma Lisan iha | Aldeia Ahinarai |
| 1. Dato Sabe | 10. Bui Gatal |
| 2. Koe Gatal | 11. Uma Pou |
| 3. Ati Gatal | 12. Ima Kaluk |
| 4. Leo Esen | 13. Uma Bei Soi |
| 5. Mone Pou | 14. Uma Buak |
| 6. Loi Gatal | 15. Uma Mali |
| 7. Teti Bere | 16. Bau Luan |
| 8. Coli Lelik | 17. Mali Besi |
| 9. Burot | 18. Sele Ba |
Naran Uma Lisan iha Aldeia Asumaten :
| Naran Uma Lisan iha | Aldeia Asumaten |
| 1. Aka Lulik | 23. Uju Boot |
| 2. Badaen Makerek | 24. Uju Ki’ik |
| 3. Lusin Zoba | 25. Nirin |
| 4. Laitua | 26. Tume Gatal |
| 5. Bukal | 27. Burot Bei Loi |
| 6. Maligatak Taas | 28. Burot Lain Lesu |
| 7. Koigatal Hatak | 29. Sabuloi |
| 8. Koigatal Jobel | 30. Loos |
| 9. Dodon Husuk | 31. Mau Garut |
| 10. Mone Fou | 32. Denak |
| 11. Saka Lay | 33. Burot |
| 12. Sirigatal | 34. Tiris |
| 13. Beregatal Hatak | 35. Burot |
| 14. Beregatl Jobel | 36. Lakok |
| 15. Atigatal | 37. Naperai |
| 16. Holbaba | 38. Mone Hitu |
| 17. Kaluk | 39. Gamal Hitu |
| 18. Lusin Oburo | 40.Kaluk |
| 19. Mone Hatak | 41. Maugol |
| 20. Delolo | 42. Laku Bere |
| 21 Bei Seran | 43 Kaluk Lakubere |
| 22 Kaluk Beiseran | 44 Badaen Lelo Bein |
Naran Uma Lisan iha Aldeia Busacucun
| Naran Uma Lisan iha | Aldeia Busacucun |
| 1. Fatumea Rai Oan | 13. Mane Hitu Mau Laku |
| 2. Lokes | 14. Wedat Mali Leik |
| 3. Bei Nahak | 15. Loi Bein |
| 4. Colo Bein | 16. Wedat Tuan |
| 5. Bei Uduk | 17. Balua Kasak |
| 6. Bei Seuk | 18. Kailima |
| 7. Mane Hitus Lehak Bein | 19. Milaku |
| 8. Bei Rika | 20. Hae Dikin |
| 9. Ati Luan | 21. Mane Ikun |
| 10. Kolohei | 22. Leowalu |
| 11. Beresi | 23. Lakirin |
| 12. Mau Nuak |
Naran Uma Lisan iha Aldeia Laconac Babu
| Naran Uma Lisan iha | Aldeia Laconac Babu |
| 1. Uma Labis | 8. To’os |
| 2. Made Gatal | 9. Lia Nain |
| 3. Bei Mau | 10. Rika Gatal Kida |
| 4.Rika Gatal | 11. Bei Mau Uju |
| 5. Nahak Gatal | 12. Mone Pou |
| 6. Burot | 13. Rika Gatal Kakaluk |
| 7. Rika Gatal Lihu Ai | 14.Osegatal |
Naran Uma Lisan iha Aldeia Laconac Besic
| Naran Uma Lisan iha | Aldeia Laconac Besic |
| 1. Uma Labis Kiik | 16. Bei Mau Malik |
| 2. Uma Labis Boot | 17. Ketu Bauk |
| 3. Resikusa | 18. Fatuk Baki Liur |
| 4. De Hirin Badaen Makerek | 19. Leon Asu Talin |
| 5. Lese Halog | 20. Balabakon |
| 6. Nakgatal | 21. Badaen Lelo Bein |
| 7. Atibein | 22. Badaen Fatuk Baki Laran |
| 8. Mau Oan | 23. Kakaluk |
| 9. Uma Dato | 24. Ferik Ikun |
| 10. Made Gatal | 25. Lelo Koli Mau |
| 11. Opah De Hirin | 26. Bei Luruk |
| 12. Heli Malih | 27. Bei Mau |
| 13. Bei Mali | |
| 14. Talagatal | |
| 15. Bei Soi |
Naran Uma Lisan iha Aldeia Lontale
| Naran Uma Lisan iha | Aldeia Lontale | |
| 1. Badaen Makerek | 5. Soe Mamulak | |
| 2.Teligatal | 6. Ligulai | |
| 3. Leopusu | 4. Lolowa | |
Naran Uma Lisan iha Aldeia Lo’oqueu
| Naran Uma Lisan iha | Aldeia Lo’oqueu |
| 1. Labis Goronto | 6. Bei Leuk |
| 2. Dato | 7. Nak-Bau Lon Oko |
| 3. Teligatal | 8. Beibak |
| 4. Talagatal | 9. Badaen Makerek |
| 5. Uju Boal | 10. Terebein |
III. AREA GEOGRAFIKA : 67,34 Km2
Karakterístika Jerál Suku Debos
Suku Debos maka suku urbánu boot liu iha Munisípiu Covalima. Suku ne’e sai hanesan knua estratéjiku tanba konsentra servisu administrasaun públika, komérsiu, no edukasaun.
Topografia no Klimatolojia
Relievu: Jeralmente Debos lokaliza iha área rai-tetuk (dataran rendah) ne’ebé besik ba tasi-ibun, maibé iha parte balun ne’ebé sa’e uitoan ba foho iha parte Norte.
Klima: Klima tropikál ho tempu bailoro ne’ebé naruk (Maiu–Novembru) no tempu udan (Dezembru–Abríl). Temperatura média baibain sa’e entre 24°C to’o 32°C.
IV. DIVISAUN FRONTEIRA
Parte Sul : Baliza ho Suku Suai Loro Postu Administrativu Suai
Parte Norte : Baliza ho Suku Ogues Postu Administrativu Maucatar
Parte Leste : Baliza ho Suku Camenaça Postu Administrativu Suai
Parte Oeste : Baliza ho Casabauc Postu Administrativu Tilomar
V. DIVISIÓN SUKU
Aldeia hira : Sia ( 9 )
- Ahinarai
- Asurai
- Asumaten
- Busacucun
- Laconac Babu
- Laconac Besic
- Lontale
- Lo’oqueu
- Tabacolot
VI. Total Populasaun tuir dadus 2025
| Nu | Naran Aldeia | Uma Kain | Mane | Feto | Total |
| 1 | Ahinarai | 277 | 611 | 606 | 1217 |
| 2 | Asumaten | 325 | 620 | 665 | 1285 |
| 3 | Asurai | 397 | 1038 | 1027 | 2065 |
| 4 | Busacucun | 134 | 285 | 260 | 545 |
| 5 | Laconac Babu | 258 | 539 | 531 | 1070 |
| 6 | Laconac Besic | 317 | 670 | 638 | 1308 |
| 7 | Lontale | 159 | 321 | 330 | 651 |
| 8 | Lo’oqueu | 185 | 379 | 350 | 729 |
| 9 | Tabacolot | 382 | 748 | 708 | 1456 |
| Total | 2434 | 5211 | 5115 | 10326 |
VII. Organograma SUKU

VIII. Deskrisaun servisu
a. Xefe SUKU
b. Secretaria Suku
- Nu’udar Ezekutor ba asuntu administrative suku nian (korespondensia, arkivamentu, Jestaun Patrimoniu no Prepara Relatoriu sira nakait ho Aktividade Suku ninian
- Garante jestaun Administrasaun Suku Funciona ho diak,bele fornese dadus no informasaun ba komunidade no mos Governoiha ambitu definisaun politika no kompetensia Konsellu Sukus liu hosi 18 Livru registu Administrasaun Sukus.
- Halo Kontrolu ba Ofisial tutela,hodi garantia submisaun,ezekusaun orsamentu sukus no mos ezekusaun fizika no finanseira hosi planu Dezenvolvimentu Komunitaria.
- Halo mos servisu ofisial seluk bazeia ba instrusaun no orientasaun hosi Xefe Suku.
c. Financas Suku
Prepara planu servisu ho Detallu ba Periode tinan ida nian
2. Halo Jestaun Operasional Suku nian
3. Prepara Kontabilidade no Registu sira atu Garantia transparensia no jestaun diak hosi Subsidiu Públiku ba Suku
4. Prepara relatoriu ezekusaun orsamentu suku
5. Halo Kordenasaun ho Sekretaria Administrasaun Suku, Wainhira hasoru problema tékniku ruma nakait ho ezekusaun orsamentu suku nian.
6. Prepara no entrega relatoriu ba Sekretaria Administrasaun Suku atu aprezenta ba iha xefe suku. 7. Halo mos Servisu ofisial seluk bazeia ba instrusaun no orientasaun hosi
Ofisial Administrasaun Suku nia Papel
Nu’udar Ezekutor ba asuntu administrative suku nian (korespondensia, arkivamentu, Jestaun Patrimoniu no Prepara Relatoriu sira nakait ho Aktividade Suku ninian)
2. Garante jestaun Administrasaun Suku Funciona ho diak,bele fornese dadus no informasaun ba komunidade no mos Governoiha ambitu definisaun politika no kompetensia Konsellu Sukus liu hosi 18 Livru registu Administrasaun Sukus.
3. Implementa no Aktualiza Fulan-fulan informasaun iha Sistema integrado de Informasaun Jestaun Dadus Sukus no Aldeia (SIIGSA)
4. Halo Kordenasaun ho Sekretario Administrasaun Suku, Wainhira hasoru problema tekniku ruma nakait ho Asuntu Administrasaun Suku ninian.
Ofisial Assuntus Sociais nia Papel
Implementa aktividades sosializasaun iha Area Kultura ,Ekonomia,Politik,Ambiente,Desportu Komunitaria’.
2.Prepara No entrega relatorio seminal ba secretariu administrasaun suku wainhira hasoru problema tekniku ruma nakait iararkiku subordinadu atu aprejenta ba chefe suco
3.Habelar No estimula partisipasaun husi membru komunidade sira iha programa solidaridade no protesaun social nebe estadu no municipiu sira hala’o
b. konselu suku sira hotu
Konsellu Suku mak estrutura Lideransa Lokal ne’ebe forma tuir Lei Organika Suku iha Dezenvolvimentu,Administrasaun, Seguransa, no Kultura Komunidade.
Monografia,
| Nu | Naran Aldeia | Uma Kain | Mane | Feto | Total |
| 1 | Ahinarai | 277 | 611 | 606 | 1217 |
| 2 | Asumaten | 325 | 620 | 665 | 1285 |
| 3 | Asurai | 397 | 1038 | 1027 | 2065 |
| 4 | Busacucun | 134 | 285 | 260 | 545 |
| 5 | Laconac Babu | 258 | 539 | 531 | 1070 |
| 6 | Laconac Besic | 317 | 670 | 638 | 1308 |
| 7 | Lontale | 159 | 321 | 330 | 651 |
| 8 | Lo’oqueu | 185 | 379 | 350 | 729 |
| 9 | Tabacolot | 382 | 748 | 708 | 1456 |
| Total | 2434 | 5211 | 5115 | 10326 |
Demografia,
Mortalitas,
| NO | ALDEIA | SEXO | TOTAL | |
| M | F | |||
| 1 | AHINARAI | 3 | 1 | 4 |
| 2 | ASUMATEN | 0 | 2 | 2 |
| 3 | ASURAI | 1 | 3 | 4 |
| 4 | BUSACUCUN | 0 | 2 | 2 |
| 5 | LACONAC BABU | 3 | 1 | 4 |
| 6 | LACONAC BESIC | 2 | 2 | 4 |
| 7 | LONTALE | 2 | 0 | 2 |
| 8 | LO’OQUEU | 1 | 1 | 2 |
| 9 | TABACOLOT | 8 | 3 | 11 |
| GRAND TOTAL | 20 | 15 | 35 | |
d. Natalitas,
| Natalidade Tinan 2025 | ||||
| NO | ALDEIA | SEXO | TOTAL | |
| M | F | |||
| 1 | AHINARAI | 3 | 10 | 13 |
| 2 | ASUMATEN | 9 | 3 | 12 |
| 3 | ASURAI | 1 | 3 | 4 |
| 4 | BUSACUCUN | 2 | 6 | 8 |
| 5 | LACONAC BABU | 8 | 5 | 13 |
| 6 | LACONAC BESIC | 10 | 24 | 34 |
| 7 | LONTALE | 5 | 7 | 12 |
| 8 | LO’OQUEU | 7 | 6 | 13 |
| 9 | TABACOLOT | 6 | 7 | 13 |
| GRAND TOTAL | 51 | 71 | 122 | |
f.Vulnerabel,
| Vulneravel Tinan 2025 | ||||
| NO | ALDEIA | SEXO | TOTAL | |
| M | F | |||
| 1 | AHINARAI | 19 | 41 | 60 |
| 2 | ASUMATEN | 6 | 16 | 13 |
| 3 | ASURAI | 9 | 40 | 49 |
| 4 | BUSACUCUN | 17 | 24 | 41 |
| 5 | LACONAC BABU | 2 | 45 | 47 |
| 6 | LACONAC BESIC | 12 | 25 | 37 |
| 7 | LONTALE | 2 | 24 | 26 |
| 8 | LO’OQUEU | 23 | 20 | 42 |
| 9 | TABACOLOT | 5 | 8 | 13 |
| GRAND TOTAL | 95 | 243 | 238 | |
g. Defisensia,
| Deficiente Tinan 2025 | ||||
| NO | ALDEIA | SEXO | TOTAL | |
| M | F | |||
| 1 | AHINARAI | 8 | 4 | 12 |
| 2 | ASUMATEN | 8 | 10 | 18 |
| 3 | ASURAI | 8 | 3 | 11 |
| 4 | BUSACUCUN | 13 | 6 | 19 |
| 5 | LACONAC BABU | 11 | 8 | 19 |
| 6 | LACONAC BESIC | 6 | 5 | 11 |
| 7 | LONTALE | 10 | 2 | 12 |
| 8 | LO’OQUEU | 5 | 7 | 13 |
| 9 | TABACOLOT | 13 | 5 | 18 |
| GRAND TOTAL | 82 | 50 | 132 | |
h. Dadus bazeia ba idade
i. Idosos
| Idosos Tinan 2025 | ||||
| NO | ALDEIA | SEXO | TOTAL | |
| M | F | |||
| 1 | AHINARAI | 43 | 55 | 98 |
| 2 | ASUMATEN | 143 | 153 | 296 |
| 3 | ASURAI | 92 | 97 | 189 |
| 4 | BUSACUCUN | 25 | 32 | 57 |
| 5 | LACONAC BABU | 26 | 35 | 61 |
| 6 | LACONAC BESIC | 32 | 46 | 78 |
| 7 | LONTALE | 15 | 27 | 42 |
| 8 | LO’OQUEU | 31 | 29 | 60 |
| 9 | TABACOLOT | 50 | 61 | 111 |
| GRAND TOTAL | 457 | 535 | 992 | |
Veteranos
| NO | ALDEIA | SEXO | TOTAL | |
| M | F | |||
| 1 | AHINARAI | 8 | 3 | 11 |
| 2 | ASUMATEN | 27 | 3 | 30 |
| 3 | ASURAI | 0 | 0 | 0 |
| 4 | BUSACUCUN | 0 | 0 | 0 |
| 5 | LACONAC BABU | 0 | 0 | 0 |
| 6 | LACONAC BESIC | 33 | 7 | 40 |
| 7 | LONTALE | 0 | 0 | 0 |
| 8 | LO’OQUEU | 5 | 2 | 7 |
| 9 | TABACOLOT | 0 | 0 | 0 |
| GRAND TOTAL | 0 | |||
Bolsa da Mae
| NO | ALDEIA | SEXO | TOTAL | |
| M | F | |||
| 1 | AHINARAI | 2 | 29 | 31 |
| 2 | ASUMATEN | 2 | 45 | 47 |
| 3 | ASURAI | 1 | 32 | 33 |
| 4 | BUSACUCUN | 4 | 15 | 19 |
| 5 | LACONAC BABU | 0 | 6 | 6 |
| 6 | LACONAC BESIC | 0 | 24 | 24 |
| 7 | LONTALE | 0 | 9 | 9 |
| 8 | LO’OQUEU | 3 | 34 | 37 |
| 9 | TABACOLOT | 2 | 31 | 33 |
| GRAND TOTAL | 14 | 225 | 0 | |