Lian Mak Loke

Ita hatudu agradese ba Aman Maromak, Na’I Jesus kristus ho Espiritu Santu,  ne’ebé Kbiit Boot Liu Hotu Hotu, husi ninia laran-di’ak no Bensaun sira, ami bele kompila no aprezenta Profile Dirasaun Servisu Munisipal Obras Publico Munisipiu Covalima.

Ezersisio ba Livru ida-ne’e hanesan meiu ida atu fó imajen ida-ne’ebé klaru liu kona-ba devér sira, Funsaun, no papél estratéjiku Dirasaun Servisu Munisipal Munisipiu Obras Publiku Covalima nian iha dezenvolvimentu Munisipiu, Empoderamentu komunidade, no hadi’ak kualidade servisu públiku iha Munisipiu Covalima.

Dirasaun Servisu Munisipal Obras Publiku Munisipiu Covalima nian iha kompromisu atu kontinua inovasaun hodi fornese servisu di’ak liu ba komunidade, hametin setór prioridade sira ba dezenvolvimentu, No mantein sustentabilidade ba dezenvolvimentu inkluzivu no sustentavel. Liuhusi perfíl ida-ne’e, Ami hein katak komunidade no Dezemvolvimentu Interligados, Stake Holder  sira ne’ebé iha relasaun bele komprende kle’an liu tan kona-ba Programa sira ne’ebé sei implementa daudaun, nune’e mós kontribuisaun husi Dirasaun Servisu Munisipal Munisipiu  Obras Publiku Covalima nian hodi realiza di’ak no progresu Nasional sira.

Ha’u hein katak livru ida-ne’e bele fó benefísiu ba parte hotu-hotu ne’ebé hakarak kontribui Ba dezenvolvimentu Nasional liu-liu ba Munisipiu Covalima no sai hanesan mata dalan ida atu estabelese kooperasaun di’ak liu iha futuru.,

Obrigadu ba imi hotu nia kolaborasaun.

Covalima,02 de Febreiru de 2026

Sidonio Gusmão

Diretor Dirasaun Servisu Munisipal Obras Públicas

1. INTRODUSAUN

1.1. Antesedente

Dirasaun Servisu Munisipal Obras Publicas ka ho naran DSM-OP nudar Servisu Munisipal nian nebe Subordinadu hierarkiku no funsionalmente ba Prezidente Autoridade Munisipal no hala’o nia-nia  misaun konkreta atu asegura aplikasaun lejizlasaun no ezekusaun polítika públika.

 Polítika governu nian hatuir kompeténsia iha Dec.Lei no 84/2023 de 23 de Novembro Qintu Alterasaun husi Dec. Lei No 3/2016 de 16 de Marsu konjunga ho Diploma Ministerial no 85/2023 de 29 de Dezembro.

Kolabora no artikula Atividade ho servisu sira seluk husi Autoridade Munisipál atu promove ninia asaun unitaria, Integradu no koerente no Atividade ho Servisu Autoridade Munisipiu sira ne’ebé la integra, iha dalan atu Promove buka no realiza interese públiku nian, Defeza direitu no interese legál Protesaun husi individuál no provizaun kualifikadu Bens no servisus públiku iha nivel lokál.

1.2. Istoria Dirasaun Servisu Munisipal Obras Publicas  (DSMOP)

Hahu husi Governo Tranzisaun UNTAET Tinan 2000 too 2001 ho naran Divizaun Infraestruturas lidera husi Sr, Dominggos Barreto, maka hanesan fundador ka funsionario primeiro nebe toma konta area infraestruturas Tomak iha Munisipiu Covalima.

Depois Tinan 2001 Distrito Covalima hetan funsionario Destakadus Sr. Alberto Cardoso ho Nivel tres (3), nebe maka haruka husi husi Ministerio Obras Publiku Central husi Dirasaun Edifikasaun e Habitasaun ho nia servisu toma konta ba Supervizaun Kontrusaun, Rehabilitasaun no Manutensaun ba Edificio Publico.

Iha Tinan 2003 Ministerio Obras Publicas e Transporte Haruka tan Funsionario Destakadus Sr. Lino Taran ho Nivel quarto (4) husi servisu Regional Estradas, Pontes e Controle de Cheias hanesan Supervisor hodi hare ba Konstrusaun, Rehabilitasaun no Manutensaun Estradas, Pontes no Controle de Cheias iha Area Distrito Covalima maibe tutela iha Ministerio Central.

Iha Tinan 2008 Aumenta tan Funsionario Kontratadu Ema Sr. Alarico Alves Nebe toma konta ba Konstrusaun, Rehabilitasaun no Manutensaun Estradas, Pontes no Controle de Cheias iha Area Distrito Covalima Distrito Covalima.

Iha Tinan 2015 Aumenta tan Funsionario iha Distrito husi Dirasaun Estrada no Ponte, Sra. Sara de Jesus Noronha ho Jymmy Maria dos Santos (Admnistrasaun e Finansas).

Iha Tinan 2014 Planu Ministerio das Obras Publicas Destaka Funsionario husi Dirasaun Nasional Estradas Pontes e Controle de Cheias hamutuk 8 Pessoas hamutuk ho Chefe Departementu no Oficial Financas.

Tinan 2016 Governo hamosu Decreto lei no 3/2016 16 de Marco hodi Hamosu Delegasaun Kompetensia ba Munisipiu hodi hanaran DSMOPT ( Dirasaun Servisu Munisipal Obras Publicas e Transporte ) ida nebe tutela direita ba iha Administrador Munisipiu. Signifika funsionario Obras Publicas nebe existe iha Munisipiu otomatikamente hanesan funsionario DSMOPT.

Iha Tinan 2017 Sr.Alberto Cardoso Asumi fali Cargo Diretor Servisu Municipal Obras Publicas e transporte ate 2023

Iha Tinan 2023 Sr. Sidonio Gusmão kontinua Asumi fali Diretor Servisu Municipal Obras Publicas tuir mandatu Nono Governu.

1.3. Dezenvolvimentu Departamentu

Hamutuk ho populasaun ne’ebé aumenta no dezenvolvimentu ekonómiku iha rejiaun ne’e, Departamentu Servisu Obras Publikas kontinua aumenta liu tan liuhusi aumenta unidade servisu no haluan knaar sira. Departamentu ida-ne’e agora kobre jestaun estrada, irrigasaun, drenajen no instalasaun públiku sira seluk.

1.4. Atinjimentu Departamentu nian

Buat importante balun ne’ebé hetan ona inklui hadi’a infraestrutura estrada nian ne’ebé liga aldeia oin-oin iha Municipio Covalima, harii ponte sira, no halakon projetu jestaun lixu sira iha área urbana sira.

1.5. Objectivo, Vizaun, Misaun no Valor Prinsipal

Objectivo Geral

Katak sei konkretija mehi husi Herois sira mantein no  kontinua Firme Pricipio  Ukun Rasik an, mak  Povu tenke Liver, sai base ba  ema hotu nian katak to`o 2030 Timor leste sei sai husi Rendimentu Kiik ba Rendimentu Mediu as, ho populasaun nebe saudavel edukadu no seguru. Esperansa katak sei akontese duni liu-liu iha Munisipiu Covalima.

Objectivo Espesifiku maka harii no halo menutensaun ba infra-estrutura sira ne’ebé

prinsipal no produtivu

Objectivo Espesifiku

Perfíl ida-ne’e ho objetivu atu fornese vizaun, misaun, knaar no programa sira ne’ebé hala’o husi Gabinete Servisu Obras Publikas Munisipiu Covalima. Ida ne’e hein katak sei klarifika papél edifísiu iha dezenvolvimentu rejionál no fó transparénsia ba públiku.

Objetivu husi perfíl ida-ne’e mak públiku jerál, governu lokál no parte interesada sira seluk ne’ebé relasiona ho dezenvolvimentu iha Munisipiu Covalima. Perfíl ida-ne’e ho objetivu atu hadi’a kompriensaun kona-ba atividade ajénsia nian no haforsa koordenasaun iha implementasaun programa dezenvolvimentu sira.

Vizaun

katak sei lori Dezemvolvimentu nebe diak no kualidade tuir prespektiva obras Publikas nian ba futuru nasaun nian nebe prospero liu husi hadiak Estrada, Ponte, Drainagem, Cemiterio Publico, Jardin Publico, Parke Historico no fasilidades publico sira seluk tuir kompetensia nebe hatur ba.

Misaun

Atu Asegura aplikasaun lejislasaun no implementasaun Polítika publika no programa governu nian iha área sira Servisu públiku, transporte no organizasaun Grupu populasaun.

Sei promove kontribuisaun ema hotu nian iha prosesu Dezemvolvimentu tomak inklui Grupu Feto no incluzaun ema ho Difisiente. Halao parseiro nebe diak no Sei fo prioridade ba parseiro Local sira iha prosesu dezemvolvimentu local

1.6. Valor Prinsipal no Baze Legal

Valor Prinsipal Sira

Profisionalizmu

Transparensia

Kolaborasaun

Sustentabilidade.

Baze ba Juridiku

PED, Planu Estratejiku Dezemvolvimentu 2011 – 2030

Decreto Lei no 3/2016 16 de Marsu Nebe altera ona ba dala 5o DL 84/2023

Diploma Ministerial N.º 85 /2023 de 29 de Dezembro. Estabelecementuo do Servicos Municipais das Autoridades Municipais e Definicão das Respetivas Organização e Funcionamento

2. STRUTURA DIRASAUN SERVISU MUNISIPAL OBRAS PUBLICAS  (DSMOP)

2.1. Estrutura Diresaun Nian

Diresaun Servisu Municipal Obras Publicas Municipiu Covalima Lidera husi Diretor ( DSMOP ) Ne’ebe Responsabel Dirasaun Diretamente ba Presidente Autoridade Muncipio Covalima.

Estrutura Diresaun nian kompostu husi Xefe Departementu Nain 3, ida-idak trata espesifiku sira, Hanesan :

  1. Xefe Departementu Planeamentu Infraestrutura e Equipamentus
  2. Xefe Departementu Equipamentus e Colectivos
  3. Xefe Departementu Aglomerados Populacionais

2.2. ORGANOGRAMA SERVISU MUNISIPAL OBRAS PUBLICAS NO TRASPORTE

2.3. Kompeténsia hirak jerál hosi Diretor Servisus Munisipais

  1. Diretor Servisus Munisipál nian maka responsável ba diresaun no ezekusaun téknika ba kompeténsia hirak iha Servisu Munisipál nebe nia maka dirije no iha departamentu hirak integra ba nia diresaun.
  2. Diretor Servisus Munisipál nian, iha Servisu Munisipál nebe nia maka diriji, sei hala’o kompeténsia hirak tuir mai: Submete ba despaxu Prezidente Autoridade Munisipál Munisipál nian, nebe hetan instrusaun no informasaun kona-ba assuntu hirak nebe depende ba desizaun Prezidente Autoridade Munisipál nian; Atu koordena iha elabora planu no orsamentu anuál sira iha ninia Servisu Munisipál no aprezenta planu no orsamentu ne’e ba Prezidente Autoridade Munisipál, hodi konsidera mos lejislasaun nebe vigora no orientasaun hirak fo-sai hosi Prezidente Autoridade; Atu koordena preparasaun no aprezenta relatóriu mensal no anual sira kona-ba atividade no kona-ba kontas sira, ba Prezidente Autoridade Munisipál; Diriji no supervisiona jestaun rekursus umanus, finanseirus no material hirak afeta ba ninia Servisu Munisipál sira, lejislasaun nebe vigora hela no orientasaun sira hosi Prezidente Autoridade Munisipál; Promove ezekusaun ba desizaun hirak hosi Prezidente Autoridade Munisipál nebe relasiona ho ninia Servisu Munisipál; Defini objetivu hirak kona-ba atuasaun iha ninia Servisu Munisipál, hodi haré mos ba objetivu hirak jerál nebe maka fiksa hosi Prezidente Autoridade Munisipál; Garante koordenasaun ba atividade no ba kualidade téknika hosi atividade hirak nebe depende ba nia; Assegura kumprimentu ba prazu hirak adekuadu ba efikásia hosi ninia atividade; Hala’o akompañamentu profisionál iha fatin servisu funsionáriu sira nian no fó ba sira koñesimentu no aptidaun profisionál hirak adekuadu atu hala’o servisu hirak inerente ba ninia postu servisu, nune’e mos prosedimentu hirak adekuadu liu atu aumenta kualidade servisu nebe nia atu presta; Habelas ba funsionáriu sira dokumentu hirak internu no norma hirak konaba prosedimentu hirak atu adopta hosi servisu sira, nune’e mos atu debate no estabelese asaun hirak atu hala’o hodi bele kumpri objetivu hirak ba Servisu Munisipál nian, atu nune’e bele garante empeñu no responsabilidade hosi parte funsionáriu sira nian; Identifika necessidade hirak espesífiku kona-ba formasaun ba funsionáriu sira nebe afeta ba servisu munisipál no propoin atu hala’o bebik formasaun hirak considera hanesan adekuada atu bele satisfaz necessidade hirak ne’e, maibe hodi la hakat liu direitu ba auto-formasaun; Halo kontrolu efektivu ba assiduidade, pontualidade no ba kumprimentu períodu normal servisu nian hosi parte funsionáriu nian sira iha ninia Servisu Munisipál; Promove integrasaun ba perspetiva jéneru nian iha hala’o instrumentu jestaun ba Autoridade Munisipál nian no iha instrumentu hirak kona-ba planeamentu munisipál; Hala’o servisu hirak seluk nebe nia superór fo ba nia maibe la sai knar dirijente seluk nian.

2.4. Kompeténsia hirak jerál hosi Departementus Servisus Munisipais

Titular ba knar xefia nian maka responsável ba orienta ezekusaun téknika ba kompeténsia hirak iha unidade organika ka funcional xefia nian.

Kompete ba titular ba knar xefia nian:

Submete ba despaxu dirijente nebe tuir hierarkia nia depende, hafoin hetan instrusaun

no informasaun kona-ba assuntu hirak nebe depende ba desizaun dirijente ne’e nian;

Atu koordena iha elabora planu no orsamentu anuál sira iha ninia unidade funsionál ka

orgánika no aprezenta planu no orsamentu ne’e ba ninia superiór imediatu tuir

hierarkia, hodi konsidera mos lejislasaun nebe vigora no orientasaun hirak fo-sai hosi

superior ne’e;

Atu koordena preparasaun no aprezenta relatóriu mensal no anual sira kona-ba

atividade no kona-ba kontas sira, ba superior hierarkiku imediatu;

Diriji no superviziona jestaun rekursus umanus, finanseirus no materiál hirak afeta ba

ninia unidade orgánika ka funsional, tuir lejislasaun nebe vigora hela no orientasaun

sira hosi ninia superiór hierárkiku imediatu;

Promove ezekusaun ba desizaun hirak hosi superior hierárkiku nebe relasiona ho ninia unidade orgánika ka funsional;

Defini objetivu hirak kona-ba atuasaun iha ninia unidade orgánika ka funsional, hodi haré mos ba objetivu hirak jerál nebe maka fiksa hosi ninia superior hierárkiku imediatu;

Garante koordenasaun ba atividade no ba kualidade téknika hosi atividade hirak nebe depende ba nia;

Assegura kumprimentu ba prazu hirak adekuadu ba efikásia hosi ninia atividade;

Hala’o akompañamentu profisionál iha fatin servisu funsionáriu sira nian no fó ba sira koñesimentu no aptidaun profisionál hirak adekuadu atu hala’o servisu hirak inerente ba ninia postu servisu, nune’e mos prosedimentu hirak adekuadu liu atu aumenta kualidade servisu nebe nia atu presta;

Habelas ba funsionáriu sira dokumentu hirak internu no norma hirak konaba prosedimentu hirak atu adopta hosi servisu sira, nune’e mos atu debate no esesklarese asaun hirak atu hala’o hodi bele kumpri objetivu hirak ba unidade orgánika ka funsionál, atu nune’e bele garante empeñu no responsabilidade hosi parte funsionáriu sira nian;

Identifika necessidade hirak espesífiku kona-ba formasaun ba funsionáriu sira unidade orgánika ka funsionál nian no propoin atu hala’o bebik formasaun hirak konsidera hanesan adekuada atu belesatisfaz necessidade hirak ne’e, maibe hodi la hakat liu direitu ba auto-formasaun;

Halo kontrolu efektivu ba assiduidade, pontualidade no ba kumprimentu períodu normal servisu nian hosi parte funsionáriu nian sira iha ninia unidade orgánika ka funsionál nian;

Hala’o servisu hirak seluk nebe nia superiór fo ba nia maibe la sai knar xefia ka dirijente seluk nian.

1.6. Knar Espesifiku husi Departementu 3 iha DSMOPT nia Kompetensia

  1. Departementu Planeamentu Infraestruturas e Equipamentu

Atu halibur no estuda informasaun apoiu nian kona-ba formulasaun proposta PlanuEstrada Munisipiu, Planu Mobilidade no Planu Uniaun Aglomeradu Populasaun;

Formula no aprezenta ba Prezidente Autoridade Munisipiu proposta sira kona-ba Planu Estrada Munisipiu, Planu Mobilidade no Planu Signatura ba Aglomerasaun Populasaun;

Ezekuta Planu Estrada Munisipiu, Planu Mobilidade no Planu asinatura aglomerasaun populasaun nian, hafoin hetan aprovasaun husi membru Governu sira ne’ebé responsavel ba área Obras Publikas, Transporte no Komunikasaun;

Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipiu atu loke prosedimentu aprovizionamentu ba ezekusaun obra sira-ne’e no ba prestasaun servisu sira ne’ebé presiza ba ezekusaun Planu Estrada Munisipiu nian, Planu Jornal da Republika Seria I, N.deg 49 D Sesta, 29 Dezembru 2023 pájina 16 Planu Mobilidade no asinatura ne’ebé membru Governu sira ne’ebé responsavel ba área Obras Publikas, Transporte no Komunikasaun sira aprova ona;

Kolabora ho Servisu Aprovizionamentu Munisipiu ba preparasaun espesifikasaun téknika sira ne’ebé tenke inklui iha dokumentu prosedimentu aprovizionamentu nian sira ba atribuisaun kontratu públiku sira ba ezekusaun obra sira, ba fornesimentu sasán sira ka ba prestasaun servisu sira ne’ebé presiza ba ezekusaun planu estrada munisípiu nian, planu mobilidade no planu asinatura sira ne’ebé membru Governu sira aprova ona responsavel ba área Obras Publikas nian,

Halo levantamentu topografiku ne’ebé presiza ba ezekusaun servisu sira ne’ebé hala’o liuhosi administrasaun direta Autoridade Munisipiu nian ka hala’o liu hosi kontratu públiku sira ba ezekusaun servisu sira;

Halo monitorizasaun no avaliasaun ba ezekusaun obra sira, fornesimentu sasán sira no prestasaun servisu sira ne’ebé Autoridade Munisipiu fó, tuir prosedimentu aprovizionamentu públiku nian, no prepara, ba submisaun ba Prezidente Autoridade Munisipiu, relatóriu avaliasaun sira ne’ebé hala’o ona;

Organiza no atualiza rejistu estrada sira ne’ebé eziste iha munisípiu;

Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipiu atu loke prosedimentu aprovizionamentu ba ezekusaun obra sira, ba fornesimentu sasán no ba prestasaun servisu sira ne’ebé presiza ba:

i. Manutensaun ka reparasaun estrada;

ii. Manutensaun ka hadi’a ponte to’o metru sanulu;

iii. Instalasaun, manutensaun ka reparasaun ba estrada sira;

iv. Instalasaun, manutensaun ka reparasaun ba pontu lightamentu públiku iha aglomerasaun populasaun;

v. Abertura estrada foun sira iha populasaun nia aglomerasaun;

vi. Konstrusaun, manutensaun no reparasaun ba peskadór sira iha aglomerasaun populasaun;

vii. Konstrusaun, manutensaun no reparasaun ba sistema drenajen bee-matan;

viii. Konstrusaun, konservasaun no reparasaun ba fatuk-murak públiku sira;

ix. konstrusaun, manutensaun no reparasaun ba parku karreta públiku sira;

x. konstrusaun, manutensaun no reparasaun ba parku no jardín sira iha sidade sira-nia laran;

xi. Instalasaun, konservasaun no reparasaun ba plaque toponiku no númeru polísia edifísiu sira;

xii. Instalasaun, konservasaun no reparasaun ba instalasaun públiku no mobiliariu estrada.

2. Departementu Gestaun Ekipamentu Colectivos

A. Inspesa bei-beik estrada, estrada, estrada protesaun sira, estrada sira ne’ebé la’o-ain,ponte sira, ho naruk to’o metru sanulu, pontu lightamentu públiku, sinál, sinál toponiku, númeru polísia ba edifísiu sira ne’ebé eziste iha aglomerasaun urbana, ekipamentu koletivu no mobiliariu urbanu sira ne’ebé eziste iha munisípiu no prepara no aprezenta ba Prezidente Autoridade Munisipiu relatóriu sira kona-ba inspesaun sira ne’ebé hala’o;

B. Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipiu atu loke prosedimentu aprovizionamentu ba ezekusaun obra sira, ba fornesimentu sasán no ba prestasaun servisu sira ne’ebé presiza ba:

i. Manutensaun ka reparasaun Estrada;

ii. Manutensaun ka reparasaun ba ponte to’o metru sanulu;

iii. Instalasaun, manutensaun ka reparasaun ba estrada sira;

iv. Instalasaun, manutensaun ka reparasaun ba pontu lightamentu públiku iha aglomerasaun populasaun;

v. Abertura estrada foun sira iha populasaun nia aglomerasaun;

vi. Konstrusaun, manutensaun no reparasaun ba Trotoar sira iha aglomerasaun populasaun;

vii. Konstrusaun, manutensaun no reparasaun ba sistema drenajen bee-matan;

viii. Konstrusaun, konservasaun no reparasaun ba fatuk-murak públiku sira;

ix. konstrusaun, manutensaun no reparasaun ba parku karreta públiku sira;

x. konstrusaun, manutensaun no reparasaun ba parku no jardín sira iha sidade sira-nia laran;

xi. Instalasaun, konservasaun no reparasaun ba plaque toponiku no númeru polísia edifísiu sira;

xii. Instalasaun, konservasaun no reparasaun ba instalasaun públiku no mobiliariu estrada.

C. Kolabora ho Servisu Aprovizionamentu Munisipiu ba preparasaun espesifikasaun

téknika sira ne’ebé tenke inklui iha dokumentu prosedimentu aprovizionamentu nian

sira ba atribuisaun kontratu públiku sira ba ezekusaun obra sira, ba fornesimentu

sasán sira ka ba prestasaun servisu sira ba:

D. Jere parku karreta públiku sira;

E. Atu simu no analiza pedidu sira ba enserramentu temporáriu ba estrada, ponte, jardín, parku urbanu no estrada sira iha aglomerasaun populasaun nian no atu propoin desizaun sira-ne’e ba Prezidente Autoridade Munisipiu;

F. Atu simu no analiza pedidu sira kona-ba fatin sementáriu ba hakoi mate-isin sira no atu propoin ba Prezidente Autoridade Munisipiu desizaun sira kona-ba ne’e;

G. Atu simu no analiza pedidu sira ba transferénsia mate-isin sira-nian entre fatuk-murak sira no atu propoin ba Administrador Munisipiu desizaun sira-ne’e;

H. Halo asaun atu monitoriza kumprimentu ba regra organizasaun no jestaun ekipamentu sementáriu;

I. Kolabora ho Servisu Protesaun Sivil no Jestaun Dezastre Naturais Munisipiu nian ba estudu, dezenvolvimentu no formulasaun proposta sira kona-ba Planu Evakuasaun ba Edifisiu Publiku no Ekipamentu Koletivu iha Situasaun Emerjensia no Planu Munisipiu ba Prevensaun no Kombate Ahi Floresta;

J. Atu hala’o knaar sira seluk iha área servisu públiku, transporte no organizasaun aglomerasaun urbanu ne’ebé nesesáriu ba dezempeñu podér sira ne’ebé iha kompeténsia ba Autoridade Munisipiu ne’ebé determina husi nia no ne’ebé la iha kompeténsia ba órgaun ka servisu seluk husi Autoridade Munisipiu.

3. Departementu Organizasaun Gestaun Aglomerado Populasionais

a. Fornese alinhamentu no alkansa ba edifísiu sira;

b. Identifika estrada munisípiu nian no fatin públiku sira seluk ne’ebé laiha nomeasaun toponiku; Jornal da Republika Serie I, N.deg 49 D Sesta, 29 Dezembru, pájina 2023 ,17

c. Organiza no atualiza rejistu toponimu munisípiu nian;

d. Instalasaun, manutensaun, reparasaun no substituisaun ba plaque toponiku sira;

e. Identifika edifísiu sira ne’ebé eziste iha munisípiu ne’ebé la hatudu númeru polísia;

f. Instalasaun, manutensaun, reparasaun no troka sinál konstrusaun hatudu númeru polísia;

g. Fornese apoiu tékniku no administrativu ba prosesu atribuisaun naran fatin;

h. Atu simu no analiza pedidu sira ba instalasaun kualkér estrutura sira ne’ebé bele hasai iha fatin públiku no atu propoin ba Prezidente Autoridade Munisipiu desizaun sira ne’e;

i. Identifika rate sira ne’ebé lokaliza iha li’ur no sira ne’ebé responsavel ba konstrusaun no konservasaun;

j. Identifika sira ne’ebé responsavel ba violasaun ba bandu sira ne’ebé prevee iha parágrafu 1 (e), (f), (g) no (h), parágrafu 2 (e), (f) no (g), tantu, artigu 5, parágrafu 1 (a), (e), (f) no (g), parágrafu 2 (b), (c), (d) no (f), artigu 6, hotu Dekretu-Lei no. 33/2008, loron 27 fulan-agostu, atu foti notifikasaun sira-ne’e.

k. Atu hala’o knaar sira seluk iha área servisu públiku, transporte no organizasaun aglomerasaun urbanu ne’ebé nesesáriu ba dezempeñu podér sira ne’ebé iha kompeténsia ba Autoridade Munisipiu ne’ebé determina husi nia no ne’ebé la iha kompeténsia ba órgaun ka servisu seluk husi Autoridade Munisipiu.

2.6. Programa, Sub Programa no Atividade

2.6.1. Programa

Programa Prinsipal maka hanesan Estradas no Pontes

2.6.1.1. Sub Programa

Obras Publicas Transporte

2.6.1.2 Conservação e reparação de estradas, pontes, e sistemas de drenagem

Gestão do pessoal das Obras Públicas

Gestãos dos parques de estacionamento

2.7. Dezenvolvimentu Rekursus Humanus

Tinan-tinan, Dirasaun Servisu Munisipal Obras Publikas organiza formasaun no

kapasitasaun ba ninia funsionáriu sira atu asegura sira-nia abilidade relevante ba dezenvolvimentu teknolojiku no nesesidade dezenvolvimentu nebe mai husi Parseiru husi PARTISIPA sira.

2.8. Forsa Material

DSMOPT Municipio Covalima iha rekursu material nebe durante fo apoio servisu funsionario nian nebe sai asset ba Dirasaun maka hanesan :

-Kareta Hilux 1

-Motor Mega pro 2

-Motor Versa 1

-Laptop 4

-Komputador 2

-Total Station 1

-Printer A3 iha 1

-Printer A4 iha 6

-Importante liu mak Ekipamentu Laboratorium.

2.9. Orsamentu no Finansiamentu

2.9.1. Fontes Orsamentais

Fonte prinsipál ba finansiamentu mai husi OGE (Orsamento Geral do Estado) Munisipiu Covalima no mós asisténsia husi governu sentrál.

2.9.2. Alokasaun Orsamentu DSMOP ba Tinan 2025.

3.1. DEZAFIU, ESTRATEJIA NO KONKLUZAUN

3.1. Dezafiu sira ne’ebé hasoru

3.1.1. Dezafiu sira ne’ebé hasoru

Dezafiu prinsipál balun ne’ebé DSMOPT  Municipio Covalima hasoru mak hanesan limitasaun orsamentál,difikuldade iha aprovizionamentu materiál primeiru ba projetu sira, no infraestrutura bazico seluk tan no dezafiu jeográfiku iha área sira ne’ebé difisil atu hetan asesu

3.2. Konkluzaun

3.2.1. Konkluzaun

Servisu Obras Publikas Munisipiu Covalima iha kompromisu atu realiza dezenvolvimentu infraestrutura ho kualidade ba komunidade no progresu rejionál sira-nian. Ho programa estruturadu sira, hein katak sei rezolve dezafiu sira ne’ebé eziste no kontinua dezenvolve.

3.2.1. Sujestaun

Servisu ne’e rekomenda atu kontinua inovasaun hodi uza teknolojia iha planeamentu no implementasaun projetu, nune’e mós atu mantein komunikasaun di’ak ho komunidade hodi hetan susesu husi programa sira ne’ebé eziste.

Bele Mos Download PDF iha Okos


© 2026 Autoridade Municipal de Covalima