INSTITUTO DE GEOCIÊCIAS DE TIMOR LESTE (IGTL) DEZAMINA MAPAMENTU RISKU BA DEZASTRE NATURAIS IHA MUNISÍPIU COVALIMA

19 December 2025

Covalima, 17 Dezembru 2025 – Instituto de Geociêcias de Timor Leste dezamina mapamentu risku ba dezastre naturais, ho objetivu atu partilla informasaun kona-ba estudu jeosientifiku ba area sira ne’ebé poténsia maka’as ba risku inundasaun/be’e sa’e, erozaun kosteira no rai-halai, tuir mapa preliminária ne’ebé IGTL produz ona no mos halo avaliasaun ba area hirak ne’ebé hetan estraga husi risku jeolojiku sira. Aumesmu tempo fó solusaun atu mitiga no minimiza risku jeolojiku ne’ebé maka akontese, nune’e mós fo possibilidade protesaun ba area hirak ne’ebé seida’uk kona risku iha Munisipiu Covalima, atividade ida ne’e prezede husi Secretário Munisipal dos Assuntos Sociais e as Organizaões no mos Partisipa husi Administrador Postu Administrativo husi Postu 7  ho Membru Komisaun Jestaun Dezastre Munisipal (KJDM) sira hotu.

Iha oportunidade ida ne’e SECAM ASOC Sr. Filomeno Cardoso, Lic.Eco. MM. salienta objetivu enkontru ba loron ida ohin, hamutuk atu rona ita nia Nai sira husi IGTL atu aprezenta kona-ba materia Mapamentu risku ba dezastre naturais iha munisipiu Covalima, hodi nune’e ita bele halo prevensaun  ba iha dezastre sira, liu-liu  iha Postu Suai no Postu Zumalai sempre akontese inundasaun no mos parte foho sempre mosu erosaun ka rai halai, tamba ida ne’e ita aproveita hodi rona, haree no tuir lala’ok hirak ne’e didi’ak.

Diretor IGTL Sr. Joanico  Pires  Salienta katak Instituto de Geociêcias de Timor Leste tutela ba iha Ministerio do Petróleo  e Rekursos Minerais ninia okos, ninia vizaun sai instituisaun Geociêcias ida ne’ebé kredivel, rekoñesidu no sai referensia iha nivel rejional, IGTL mos iha ninia Misaun mak  Promove no dezenvolve investigasaun iha área geociéncias, inklui asaun sira atu demonstra no transfere kuñesimentu, fornese asisténsia téknika no teknológika, disponibiliza apoiu laboratóriu, no presta servisu sira seluk ba entidade sira ne’ebé atua iha domíniu geociéncias no geotecnológia. koordena no promove atividade sira ne’ebé orientadu ba produsaun no aprofundamentu kuñesimentu geológico iha territóriu nasionál, inklui área marítima sira ne’ebé tuir juridisaun Timor-Leste. Kria no jere plataforma geociéncias ida atu halo divulgasaun, partilla no dizemina informasaun geológiku Timor-Leste nian.

 Instituisaun ida ne’e, iha ninia divizaun mak hanesan Divizaun Hidrojeolojia no Enjiñaria Jeolojia. Divisaun ida ne’e nia objetivu atu koordena estudu hidrojeolojia no Enjiñaria Jeolojia ho hanoin atu atinji idea kona-ba potensia hidrojeolojia (be’e rai okos) no karakteristika jeoteknia. Divizaun ida ne’e kompostu husi unidade rua mak hanesan: Hidrojeolojia no Enjiñaria Jeolojia.

Unidade Hidrojeolojia: Unidade ida ne’e nia objetivu atu hala’o mapamentu hidrojeolojia, hodi fornese informasaun importante sira atu bele suporta komunidade sira nian nesesidade. Nia servisu seluk mak hanesan suporta entidade publiku no privadu liu husi kolaborasaun ligadu ba servisu peskiza be’e.

 Unidade Enjiñaria Jeolojia: Unidade ida ne’e nia papel halo mapamentu jeoteknika hodi halo predisaun no prevensaun ba risku jeolojiku sira mak hanesan: atividade seismiku (monitoriza atividade rai nakdoko inklui mos halo mitigasaun ba risku hirak ne’ebé kauza husi rai nakdoko), rai halai, inundasaun no erozaun kosteira. Objetivu seluk husi unidade ida ne’e mak hanesan hala’o preparasaun ba amostra inklui rai no fatuk tuir padraun hodi halo teste iha laboratoriu jeoteknika. Rezultadu husi teste hirak ne’e sei partilla ba entidade privadu no publiku.

Maneger Hidrogeologia Sr. Marcal Ximenes mos hatutan katak tamba sa mak estuda bee ne’e importante tebes, ita hotu hatene Suai Covalima ema kuñese mina barak, maibe ita la hemu mina, ita hemu bee, ne’ebé estuda kona-ba mais importante tebés, la iha bee ita sei la moris, se kaundu bee la iha ita nia sosio-ekonomia la la’o.

Asesu ba bee mós sai hanesan fator importante ba dezemvolvimentu Sosio-ekonomiku iha Munisípiu Covalima, Kuriosidade atu hatene bee rai okos aumenta bainhira fontes bee kontaminadu ho intrusaun tasi-ben, atividade domestiku no petroleo. IGTL iha papel importante atu halo peskiza no identifika rekursu bee rai okos hodi fornese ba ita nia komunidade, ne’e duni papel IGTL ninia la’os atu halo kanalizasaun, kanalizasaun ne’e parte BTL ninia, PNDS no ONG sira, bee mais importante entaun ita nia autoridade sira persiza hatene fontes bee ne’e mos ka lae? Ho hanoin hirak ne’e IGTL halo’o estuda no identifika rekursu bee ne’ebé mak moos hodi ita nia komunidade bele konsumu, inklui bee nia kualidade hodi suporta entidade relevante sira, inklui governu lokal atu jere no kontrola rekursu bee ne’ebé eziste hodi garantia nia sustentabilidade.

IGTL mos identifika rekursu bee ne’ebé ejiste iha Munisípiu Covalima no mos halo nia mapa hodi sosializa ba Administrador Postu Administrativu sira hotu para bele pasa fali informasaun sira ne’e, depoiz identifika mos kona-ba area hirak mak sai risku ba inundasaun, ba APA no Xefe Suku sira hodi bele hatene para bele informa ba iha sira ninia komunidade atu hatene kuidadu ita nia ambiente. Rezultadu ne’ebé ami hakarak mak  ita nia komunidade sira bele senti katak rekursu bee no utilizasaun bee mais importante.

IGTL ninia Objetivu peskiza lolos mak atu identifika no hatene potensia rekursu bee iha Munispiu Covalima no defini area ne’ebé potensia ba kontamunasaun iha Suai Vila. Ne’e duni rekursu bee iha Munisípiu Covalima kompostu husi Bee matan, Bee posu no bee rai leten. Ho ida ne’e area ne’ebé risku ba kontaminasaun petroleo mak hanesan area Ahinarai (Debos) no Area ne’ebé risku ba kontaminasaun tasi-ben mak Suai Loro. Tamba referensia hirak mak deskreve iha leten parte IGTL rekomenda; ba area sira ne’ebé indika risku kontaminasaun, presiza halo estudu klean ho ekipamentu rezistividade hodi hatene pozisaun akiferu ou reservatoriu bee antes deside perfurasaun no ba sustentabilidade utilizasaun rekursu bee iha futuru, autoridade lokal presiza kolabora ho komunidade hodi kontrola fontes bee matan sira ne’ebé eziste (ex: kria tarabandu).

Gis Officer IGTL Sr. Zeferino Tilman hateten katak Timor-Leste hanesan nasaun (illa) ki’ik ida ne’ebé lokaliza iha Nasaun Indonézia no Australia nia klaran, no iha populasaun kuaze tokon 1,341.737 (Timor-Leste Sensus Data, 2022). Munisipiu Covalima lokaliza iha Costa Sul husi Ilha Timor ne’ebé ho nia topografia aas iha parte Norte no topografia tetuk iha parte sul. Timor-Leste konsiste ho kondisaun jeolojia ne’ebé komplexu tebés, ho kondisaun ida ne’e bele hamosu risku ba jeolojia sira, hanesan rai-halai, risku inundasaun (Be’e sa’e), risku kosteira nst. Tamba ne’e iha risku inundasaun ninia kauza husi urbanizasaun ne’ebé sa’e maka’as, la iha drainazen ba mota sira no mai husi mudansa klimatika. Risku area kosteira, no rai-halai hanesan parte ida husi risku jeolojiku, ne’ebé bele ameasa no fó impaktu ba ema moris.

Munisípiu Covalima iha ninia mota ho kurva barak ida ne’e potensia boot atu iha inundasaun, bee mota halai ho velosidade makas hakarak ka lakoi tenke sobu, tamba mota ne’ebé mak halai los de’it, bee nakonu mos nia atu estraga ne’e menus liu. Iha Munisípiu Covalima, postu hirak ne’ebé eziste iha parte foho barak liu ita hasoru rai halai. Akontesimentu hirak ne’e impaktu ba sustentabilidade ekonomia, Agrikultura, perturba Mobilizasaun Transporte publiku, edukasaun, atividade negosiu, no estragu mos Ambiente. Tamba ne’e husu ba Governu lokál, Parseiru dezenvolvimentu no komunidade atu kolabora hodi oinsá prevene rai halai no inundasaun maka tenke; Halo estudu detallu ba iha area Jeolojia nian, molok atu halo dezeñu/planu, ba konstrusaun baziku sira, minimiza deflorestasaun/tesi-ai arbiru, kria drainajen ne’ebé sufisiente, hadi’a kanal no sistema drainajem sira ne’ebé aat, halo monitorizasaun ba nivel be’e ni’an no intensidade udan be’en, kuda ai horis (rebosiasaun) no apela ba komunidade sira atu labele hela besik area hirak ne’ebé mak hetan ameasadu maka’as ba inundasaun no rai halai.

Loron 15 fulan Dezembru tinan 2025

Husi Diresaun Nasional Saúde Materno Infantil (DNSMI), Departamento Programa Imunizasaun (EPI), hala’o Avaliasaun Nasional Progresu Dezempeñu Programa Imunizasaun rejiaun sul durante loron rua, hahú husi loron Segunda feira, dia 15 Dezembru to’o dia 16 Dezembru tinan 2025 ne’ebé realiza iha salaun Administrasaun Munispíu Covalima. Atividade ida ne’e ho ninia tema “Hadiak Dezempeñu Programa Imunizasaun liu husi Evidénsia no Asaun.” Avaliasaun ida ne’e nia objetivu mak atu avalia progresu, identifika desafiu sira no hametin estratéjia implementasaun programa imunizasaun iha nível nasionál no munisípiu.

Atividade ida ne’e hetan partisipasaun husi Servisu Munisipál Saude Ainaro, Servisu Munisipál Saude Aileu, Servisu Munisipál Saude Manufahi no Servisu Munisipál Saude Covalima hamutuk ho Diretor sira, Xefe Departamentu ida-ida no responsável EPI husi Servisu Munisipál Saude Covalima. Partisipante sira diskute kona-ba rezultadu servisu imunizasaun, uza dadus no evidénsia iha planeamentu, no defini asaun konkreta hodi responde ba obstákulu sira ne’ebé hasoru iha terenu.

Atividade ida ne’e reforsa esforsu Governu liu husi Ministériu Saúde Timor-Leste hamutuk ho parseiru internasionál sira, hanesan Organização Mundial da Saúde (WHO), UNICEF, GAVI no Sua Excia Presidente Autroridade Munisipiu Covalima, atu garante imunizasaun ne’ebé di’ak, seguru no disponivel ba povu Timor-Leste, liuliu ba Inan sira no labarik sira iha nasaun tomak.

Diretora-Jerál Kuidadu Saúde Primária (DG KSP) dra Elizabeth Leto Mau, iha nia liamenon, hatete katak avaliasaun ida ne’e importante teb-tebés tamba bele ajuda Governu hodi haree klaru dezempeñu konkretu Programa imunizasaun iha munisípiu sira. Nia subliña katak desizaun sira tenke bazeia ba evidénsia no dadus ne’ebé loos, atu garante planeamentu no intervensaun sira iha futuru bele responde tuir nesesidade komunidade nian. Programa imunizasaun mak investimentu ida ba moris labarik sira no futuru nasaun. Tanba ne’e ami presiza hametin koordenasaun, responsabilidade no kompromisu husi hotu-hotu, husi nível nasional to’o munisípiu no posto saude iha teritoriu Pais ida ne’e.

Iha biban da ne’e Parseiru Governu Timor Leste UNICEF dtr, Ines Teodoru hato’o breves palavra; senti orgulhu tebes hamutuk hodi partisipa enkontru avaliasaun imunizasaun iha munisipiu Covalima, hamutuk ho dirijente superior no ofisial programa tipu sira husi Munisipiu haat mak hanesan Munisipíu Aileu, Munisipíu Ainaro, Munisipíu Manufahi no Munisipíu  Covalima, uluk nanai hato’o parabens ba Diretora-Jerál Kuidado Saúde Primária (DG KSP) dtr Elizabeth Leto Mau ho ekipa tomak ministériu Saude ne’ebe mak ita bo’ot ninia susesu  no atinjimentu bo’ot sira iha 2025, rejultadu hirak ne’e mak nudar sai testamuña, liga ba ita nia lideransa komprimisiu no orientasaun ba ekipa nasional no Munisipíu sira hodi atinji labarik hotu-hotu no pakote lisensia saude, nutrisaun no servisu saude publika ninia inklui imunizasaun rutina. Papel no responsablidade ba autoridade munisipíu ida-ida, importante tebes hodi forma no alkansa programa implementasaun no monitorizasaun programa saude. Iha biban ida ne’e hakarak hato’o mos parabens ba Presidente Autoridade Munisipíu Covalima, Directur Servisu Munisipal Covalima, pessoal saude sira ne’ebe lokaliza iha Centru Saude komunitaria, Postu saude no dedikadu hotu ne’ebe rekoñese tebes ho ita bo’ot sira ninia komprimisiu dedikasaun bele lori programa imunizasaun rutina to ba labarik  ida-ida iha ninia area kobertura. Kada Munisipíu atinjimentu  imunizasaun rutina ne’e sai nudar marka ida ba ita nia parseiru hahu husi prestasaun servisu no jestaun vasina hodi mantein Sistema korente malirin ida ne’ebe efetivo. Ita nia apoiu atu konjuta sira inklui iha Demand Generation haforsa no fo suporta ba Inan voluntariu saude komunitaria no hadia jestaun de dadus atu ajuda hasae liu tan kapasidade Sistema saude lokal hodi fornese pakote  servisu Saude ne’ebe integradu.

Sua Excia  Presidente Autoridade Munisipiu Covalima Sr. Miguel Armada Cardoso, Lic.Eco senti agradese tebés, tamba ohin loron ne’e avaliasaun ikus liu ba tinan 2025, antes ne’e hala’o ona iha parte Leste, Norte, raiklaran no ikus liu iha partes sul, hatudu katak imi nia unidade, imi nia servisu ne’e kapas, ohin loron koalia kona-ba tema ne’ebé iha mak Avaliasaun Nasional Progresu Dezempeñu, Programa Imunizasaun Rejiaun Sul. Ohin ha’u rona barak katak atinjimentu ba iha misaun ida ne’e la’o di’ak. Ne’e duni husu ba Diretur, Xefe Departamentu, Pesoál Saude hotu iha hanoin ida, vizaun ida, atu nune’e bele prepara a’an ba problema hirak  mak atu mosu iha futuru, mai ita kopera ba asuntu saude ne’e ho didi’ak, meus di’ak mak tenke vijita rutina ba Postu Saude no Centru Saude sira iha postu hodi dezamiña informasaun, ou bele mos dezamiña informasaun liu husi Asembleia Suku, Asembleia Postu administrativu hirak ne’ebé eziste iha ita nia munisipiu Covalima.

 Iha biban ida ne’e mos Sua Excia  Presidente Autoridade Munisipiu Covalima reafirma nia kompromisu atu kontinua sustenta programa nutrisaun no saúde ba komunidade, tamba imunizasaun konsidera hanesan parte esensiál iha garantia saúde labarik sira nian no prevene moras sira ne’ebé bele prevene liu husi vasina.

Durante avaliasaun, kada munisípiu apresenta relatoriu kona-ba progresu no obstákulu sira ne’ebé hasoru iha implementasaun programa imunizasaun. Relatoriu sira ne’e sei sai hanesan baze sólidu ba planeamentu atividade tinan 2026, atu garante servisu imunizasaun ne’ebé efikás no ekuitativu.

Copyright : Media Center Fokal Poin Munisipiu Covalima

Covalima,11 Dezembru 2025 Suacia. Minístru Ministériu Administrasaun Estatal,𝐓𝐨𝐦á𝐬́ d𝐨 𝐑𝐨𝐬𝐚𝐫𝐢𝐨́ 𝐂𝐚𝐛𝐫𝐚𝐥, hamutuk ho Sua Excia. Vise-Minístru ba Fortalesimentu Institusionál, Paulo Manuel da S. dos Remédios, Sua Excia SEDL, Mateus W. dos Santos Tallo, Sua Excia SEATOU, Germano Santa Brites Dias, Dirétora DJSMAL hamutuk ho Reprezentante UNDP, Quinta feira ohin, halo lansamentu ba funsionámentu Balkaun Úniku iha Munisípiu Covalima Postu Administrativu Suai Suku Debos Aldeia Tabaco Lot, (Bairo Rompe).

Dekretu Lei Nu.49/2023 23 de Agustu, hatu’ur Balkaun Úniku nu’udar servisu deskonsentradu ida iha Diresaun Jerál Simplifikasaun, Modernizasaun, no Administrasaun Lokál (DGSMAL) ne’ebé tutela iha Ministériu Administrasaun Estatal. Nune’e mos iha DL. Nu.3/2025 de 22 de Janeiru, DG-SMAL sei asegura instalasaun servisu Balkaun Úniku no halo mós jestaun ba servisu BÚ iha territóriu nasionál hotu. Balkaun Úniku mak sentru servisu atendimentu iha nível lokál iha ne’ebé sidadaun ida-idak bele hetan asesu ba informasaun no asesu ba servisu públiku ne’ebé la hanesan iha fatin ida de’it, nune’e bele poupa tempu no poupa osan.

Sua Excia. Presidente Autoridade Munisípiu Covalima halore no hakneter iha okaziaun ne’e, Ita hatene katak ejisténsia Balkaun Úniku atu hala’o atendementu públiku ba ita hotu, uluk karik ita sei susar, ita sei terus, ita la’o do’ok, e han fulan barak liu, maibé ho harí uma hirak ne’ebé mak iha ona, atu la’o di’ak ba ita, automatikamente ba oin ita la susar hanesan iha pasadu liu ba, atendmentu públiku kona-ba produs Sertidaun Nasimentu (RDTL), Billeti Identidade, Certidaun Rejistu Kriminal no Pasaporte atu ajuda ferik no katuas sira. Privillejiu bo’ot ba povu Covalima tamba Nonu Governu iha hanoin di’ak hodi lori atendimentu públiku sira hakbesik a’an ba iha munisípiu hodi kria kondisaun atendementu ida ne’ebé lais, fasil no amigabel espesialmente ba povu rai doben Covalima.

Diretora Jeral DJSMAL hato’o mos diskursu iha momentu brilhante ida ne’e; Ho grasa Maromak nian ohin loron quinta feira, 11 Dezembru 2025 ita hamutuk halo lansamentu ba Balkaun Úniku Covalima nian, inisiativa hosi Ministériu Adminitrasaun Estatál liu hosi Diresaun Jerál simplikasaun no modernizasaun administrasaun lokál núdar diresaun responsábel ba halo jestaun no administrasaun no asegura instalasaun ba Balkaun Úniku (BU) iha teritoria Nasional hotu hanesan hatúr iha Dekrétu lei númeru 49/2023 23 de Agustu, no Dekretu Lei númeru 3/2025 de 22 de Janeiru.

Balkaun Úniku (BU) mak sempre Servisu deskonsentradu iha nivél lokál ne’ebé fasilita sidadaun sira, fahe informasaun no difrente tipu servisu públiku sira iha fatin ida deit nune’e bele poupa tempu, kustu no redus birokrasia. Balkaun Úniku hanesan mekanismu ida, husi promosaun ba prosesu desentralizasaun ne’ebé halo prestasaun Servisu ba atendementu públiku, hasa’e transparensia, satisfasaun no konfiansa ba administrasaun públika.

Balkaun úniku ejiste ho objetivu esensiál tolu mak hanesan :

1. Hakbesik prestasaun Servisu ba sidadaun sira

2. Moderniza no Simplika Servisu atendementu públiku ho lalais no fasíl

3. Promove transparensia no Governasaun di’ak iha ne’ebé aliña ho lei inan ho politíka estadu no Governu nian ne’ebé ita hotu hatene no koñese mak hanesan númeru sei ativu 137 konstitsional RDTL konsgra ona. Kaer ba prinsípiu hirak ne’e Balkaun Úniku ne’ebé establese ona iha Munisípiu Manututo, Baucau, Liquiça, Atauro, Dili, Aileu, Manufahi no Covalima, seman oin sei inagura tan Balkaun Úniku iha Oecusse no sei kontinua halo lansamentu iha inisía 2026 ba Balkaun Úniku iha Munisípiu Bobonaro Ermera, Ainaro, Viqueque no Lautem. Sei iha komprimísiu iha pratika valór sira ne’ebé temi ona katak, Balkun Úniku sei sai nudár fatin ba sidadaun ida idak atu espresa sira nia nesesidade no asede dokumentu esensíal sira no funsiona mos hanesan instrumentu hodi lori Governasaun besik liu tan ba povu. Iha sorin seluk implementasaun Balkaun Úniku sei kontribu ba atinjimentu objetivu dezenvolvimentu subtentável sira, liu-liu konaba redusaun desigualdade iha ne’ebé liu hosi Balkaun Úniku sei garantia asede servisu sira ne’ebé hanesan ba sidadan sira hotu no mos konaba paz no injustisa ne’ebé resposabel atu reforsa. Molok hakotu diskursu ba atividade inagurasaun Balkaun Úniku iha Covalima Parte DJSMAL mos husu deskulpa ba konvidadus sira hotu kualker erru ne’ebé mak akontese iha Serimonia ida ne’e. DJSMAL hato’o mos agredesementu ba Autoridade sira mak hanesan Presidente Autoridade Munisípiu Covalima, Sekretáriu Administrasaun no Finansas, Sekretáriu Planeamentu Investimentu no Dezenvolvimentu integradu, Sekretáriu Asuntu Sosiais no Organizasaun komúnitaria, Administradór Postu Administartivu hitu (7) Xefe Suku 30 no mos konvidadus ne’ebé mak partisipa iha serimónia inagurasaun no lansamentu Balkaun Úniku iha Munisípiu Covalima.

Diskursu hosi Xefe Unidade UNDP: Nudár onra bo’ot mai ha’u hodi reprezenta UNDP hodi mai halibur hamtuk iha fatin ida ne’e hodi partisipa iha inagurasaun, Balakaun Úniku iha Munisípiu Covalima. Inagurasaun Balkaun Úniku ida ne’e marka importante ida tan iha jornada Repúblika Demokrátika Timor Leste ninian atu lori Servisu públiku ida ne’ebé besik ba iha komunidade hodi haforsa Governasaun lokál, nune’e mos atu harí estadu ida ne’ebé modernu no inklusivu. Balkaun Úniku ne’ebé ita atu inagura ohin Quita Feira, 11 Dezembru 2025 ne’e la’os deit edifísiu Físiku. Maibe, reprezenta atu hala’o funsaun boa Servisu públiku ba Komunidade ne’ebé mak ohin hato’o ho di’ak tebes hosi sra Dirétora nomos hosi Sr. Presidente Autoridade Munisípiu Covalima. Balakaun Úniku reprenzenta transformasaun relasaun entre sidadaun no estadu iha Munisípiu Covalima. Ho inagurasaun Balkaun Úniku ida ne’e sei bele lori Servisu efensiais besik liu komunidade sei fó Servisu bai ha komunidade ne’ebé defisente liu. Nune’e mos ho Servisu ida ne’ebé modernu ho transparente liu tan. Inagurasaun ida ne’e nudár parte ida hosi reforma ampla ne’ebé lidera Governu Repúblika Demokrátika de Timot Leste Sr. Ministru Administrasaun Estatál Ex.sia Sr. Tomas Cabral atu nune’e bele asegura katak, Munisípiu hotu-hotu sei iha kapasidade nune’e mos ifraestrutura ida ne’ebé falla hodi bele hatán ba iha nesesidade komunidade ninian. UNDP sente orgullu atu bele suporta Governu Timor Leste Servisu hamutuk ho institusões estadu atu bele mak sai xave desentralizasaun hadi’ak liu tan Servisu transparensia públiku no espanda oportunidade iha Unidade to’o iha área rurais. Munisípiu Covalima iha Potensia ida ne’ebé mak bo’ot tebes, iha aspetu ekonomíku, Sosial no Jeográfia. Ho inagurasaun Balakaun Úniku ida ne’e sei bele reforsa liu tan hosi potensia sira ne’e hodi bele hasai ka halakon bareira ne’ebé durante ne’e sai satan komunidade hodi asesu ba iha servisus nune’e mos atu dezenvolve liu tan potensias sira ne’e. Husi parte UNDP sente agradese tebe-tebes ba konfiansa ne’ebé mak durante hetan hosi Governu no hosi Ministériu Administrasaun Estatál hodi bele Servisu hamutuk iha espíritu kolaborasaun ba iha inisiativa sira importante ne’e. ami mos rekoñese Servisu sira hosi administrasaun Munisípal sira inklui mos Munisípiu ne’ebé mak durante ne’e involve hosi prosesu planeamentu, konstruksaun, no agora ba oin ami fiar katak, involve liu tan iha Balkaun Úniku ida ne’e. Balkaun Úniku ida ne’e ofrese partense ba Komunidade Munisípiu Covalima, ida ne’e deseju para atu serve komunidade Covalima. Ami hein katak, ba oin unidade Covalima sei partispa liu hodi nune’e bele servisus ne’ebé mak postivu ba Povu Covalima. UNDP mos reafirma nafatin Komitmentu no komprimisiu husi UNDP nian sei kontinua Servisu hamutuk ho Governu Timor Leste ho Ministériu Estatál, Justisa no Ministériu relevante sira hodi bele Servisu ho efikas, efisensia, moderna, nakloke hosi Governu ba iha ita nia sidadaun Timor Leste.

Momentu importante ida ne’e Vice Minísteriu Justisa mos husik hela lia menon ba Entidades hotu iha rai Covalima laran Primeira ves hau hare edifisiu ida ne’e boot liu tan, parabens ba Covalima, hau nia esperasa katak, ita bele halo livremente uja sistema hodi hetan primeira faze dokumentu ne’ebé ohin Sra. Dirétora DJSMAL koa’lia tia ona, Billeti Identidade, Sertidaun seluk no passaporte. Ita hakarak fó informasaun katak Ofisina públiku Minístreriu Justisa sei iha stok sufisiente ba passaporte biometrik, ita iha besik rihun sanulu resin lima stok pasaporte biometrik ba tinan tomak sei iha, reforsa tan katak Ministériu Administrasaun Estatál haforsa tia ona stok ba kaderneta BI ka Blanko, konfirmadu, dadaun ne’e iha kolaborasaun diak tebes entre Ministériu Justisa no MAE. Tamba ne’e, ita tenki kolabora ho diak, povu mos servisu ho diak, Ita mai atu serve povu, importante mak qualqer dezentendimentu ita bele prende, bele kontaktu Dirétor Jerál MAE hodi kolabora kualker kauza ne’ebé ita halo, ita halo ba povu, la’os ita halo ba Ministériu Justisa, ita mai iha ne’e atu servi povu, Kualker problema lalika hirus, lalika nervosu, ita mak rejolve problema hotu. La’os mai atu kria difikuldade ba povu, ita mai atu fasilita servisu, Evita tan ita nia dadus ne’ebé públikamente ita koñese, ha’u husu Dirétor no funsionáriu Ministériu Justisa favór kolabora ho MAE no funsionáriu e dirétor jerál para servi povu ida ne’e ho dignu espesial povu Covalima tomak.

Sua Excia. Ministru Ministériu Administrasaun Estatál halo diskursu Iha inagurasaun Balkaun Úniku Ne’e, Excelencia Minístru MAE, Tomás do Rosário Cabral salienta tan katak Fatin ( Balkaun Úniku) ne’e sai sentru de atendementu, lori Governasaun besik liu mai povu. Mais sentru ida ne’e atu halo atendementu ba munisípiu, tamba ne’e koordenadora Balkaun Úniku ne’e tenke iha koordenasaun servisu ida mais amigavel, liu-liu iha parte atendimentu sira ne’e. Husu ba Munisípiu Covalima oan sira, Autoridade sira, Sivíl no Militar, fatin ida ne’e ita boot sira tenke asegura, tamba fatin ida ne’e mak sei fó servisu atendimentu besik no lalais liu ba populasaun sira iha ne’e. Iha biban ne’e mos Sua Excia. MAE mos hato’o Nia apresiasaun no Parabéns no Susesu ba Povu Covalima no Autoridade sira hotu ne’ebé presente iha fatin Balkaun Úniku hodi realiza lansamentu ba dahuluk Balkaun Úniku iha Covalima hodi fó atendementu besik liu ba populasaun sira ne’ebé hakarak atu hetan kartaun identidade, Afrima S.E. Ministru MAE. Sua Excia Minístru MAE Tomás do Rosário Cabral, Sita tan oinsa mak Munisipiu Covalima bele hakat ba iha Câmara Munisípal, iha tempu badak nia laran ekipa avaliasaun kondisaun mínimu sei mai halo intervista ba administradór Postu Administrativu sira, Diretór/a Servisu munisípais sira, Sekretáriu Munisípal sira, ita bo’ot sira sei oferese informasaun, tamba tuir rejolusaun Governu 2027 depois de elisõens Prisidensiais, sei iha elisaun ba Munisípiu balu, keta Covalima tama karik, wainhira Munisípiu Covalima tama ha’u fó rekomendasaun ka orden ida, tuir hau nia hare Covalima bele Primeiru Munisípius fronteira. Maibe, ita tenki halakon grupunismu, Covalima di’ak, Auoridade diak, imi hotu diak, povu diak liu, povu terus barak liu tia ona, imi sira ne’e mai atu hakman povu ninia terus, imi halakon tia, grupunismu ne’e, Imi bele Avansa ba iha Câmara Munisípal.

Copyright : Média Center Vokal Point Munisípiu Covalima

𝐂𝐨𝐯𝐚𝐥𝐢𝐦𝐚, 𝟎𝟗 𝐃𝐞𝐳𝐞𝐦𝐛𝐫𝐨 𝟐𝟎𝟐𝟓, Prezidente Autoridade Munisípiu Covalima (PAM) Sr.Miguel Armada Cardoso abertura atividade Kampaña ba loron 16 Aktivismu ba ” 𝑯𝒂𝒑𝒂𝒓𝒂 𝑺𝒊𝒌𝒍𝒖 𝑽𝒊𝒐𝒍𝒆𝒏𝒔𝒊𝒂 𝑯𝒂𝒔𝒐𝒓𝒖 𝑭𝒆𝒕𝒐 𝒏𝒐 𝑳𝒂𝒃𝒂𝒓𝒊𝒌” ne’ebé realiza hosi Sentru Komunidade Covalima hamutuk ho Asosiasaun PIRILAMPU (Klibur Sobrevivente Feto) iha Munispíu Covalima, liu hosi asiste Video “ 𝑩𝙪𝒌𝙖𝒆 𝑺𝙤𝒃𝙧𝒆𝙫𝒊𝙫𝒆𝙣𝒕𝙚” no 𝙍𝒆𝙛𝒍𝙚𝒔𝙖𝒖𝙣,atividade ne’e realiza iha Salaun Administrasaun Covalima.

Atividade ne’e hetan partisipa masimu hosi, Sobrevovente Feto sira hosi Covalima, Centru Komunidade Covalima, Reprezentante Consellu Veteranu, Eis Deputadu,Sr.Alexandrino da Cruz, VPU, Parte Igreja, Dirijente KArgu Xefia no Diretores Servisu Munisipais.

(𝑴𝒆́𝒅𝒊𝒂 𝑷𝑨𝑴 𝑪𝒐𝒗𝒂𝒍𝒊𝒎𝒂).

𝐂𝐨𝐯𝐚𝐥𝐢𝐦𝐚, 𝟎𝟓 𝐃𝐞𝐳𝐞𝐦𝐛𝐫𝐨 𝟐𝟎𝟐𝟓, Prezidente Autoridade Munisípiu Covalima (PAM) Sr.Miguel Armada Cardoso, partisipa atividade Prosesu Rekonsilisaun Timoroan (PTR) ba kazu Violasaun Direitus Humanus Pasadu, iha Suku Kasabauk Postu Administrativu Tilomar Munispiu Covalima.

Atividade ne’e hetan partisipasaun masimu hosi Komandante Acessor Politiku Prezidente Republika ” Tenente – Jeneral reformadu Lere Anan Timur, PNTL Munisípiu Covalima, F-FDTL, Prezidente Bankada FRETILIN Parlamentu Nasional Dr. Aniceto Guterres, Deputadu Florentino Ximenes ” Sinarai no membru Bankada CNRT Deputado Saul Salvador H.J. Amaral, Diretor Nasional Chega, Prezidente CRAM Nasional, Pe.Juvito do Rego, Reprezentante Vise Ministru Asuntu parlamentar, Veteranu Custódio Belo “Alin laek”, Veteranu Osorio Soares ” Mausoko”, Diretor Geral Dezenvolvimentu Lokal, Sr. Virgílio da Costa Administrador Postu Administrativu Tilomar, Lia Nain sira, Vitima no Suspeitu inklui Komunidade sira hotu.

(𝐌𝐞́𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐀𝐌 𝐂𝐨𝐯𝐚𝐥𝐢𝐦𝐚).

𝐂𝐨𝐯𝐚𝐥𝐢𝐦𝐚, 𝟎𝟐 𝐃𝐞𝐳𝐞𝐦𝐛𝐫𝐨 𝟐𝟎𝟐𝟓, Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE) hamutuk ho Konsultan hosi nasun Indonezia ho Timoroan, aprezenta relatoriu Karakterijasaun no Diagonostiku Programa Planu Munisipál Ordenamentu Territorial (PMOT) Munisipiu Covalima nian, iha salaun AMC.

Relatoriu Diagnostika ne’e halo bazeia ba survey ne’ebe maka ekipa konsultan Indonezia no Timoroan sira hala’o ona durante fulan neen (6) nia laran iha Covalima.

Hafoin ramata aprezentasaun relatoriu Karakterijasaun Diagonostiku, Prezidente Autoridade Munisipíu Covalima, Sr.Miguel Armada Cardoso hateten, ekipa hosi Autoridade Munispiu Covalima sei halo avaliasaun ba relatoriu diagnostika ne’e, hodi define loloos fatin sira ne’ebé identifikadu atu halo dezenvolvimentu, hafoin maka aprezenta fila-fali ba ekipa Konsultor sira hodi haree ninia kontinuasaun.

Programa Planu Munisipál Ordenamentu Territoriál, hanesan instrumentu planeamentu ida ne’ebé aprova liu husi Dekretu lei no 35/2021. Lei ida ne’e fó dalan atu estabelese estratéjia dezenvolvimentu territoriál no polítika munisipál ordenamentu territóriu no urbanizmu nian. Nune’e, PMOT sei sai hanesan instrumentu ka ferramenta dahuluk ho forsa legál atu orienta, kontrola ba okupasaun uzu no transformasaun rai nian, husi entidade públika no privada iha nivel munisipál.

(𝐌𝐞́𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐀𝐌 𝐂𝐨𝐯𝐚𝐥𝐢𝐦𝐚).

COVALIMA, Segunda-feira, 18 de Agostu 2025 – Vise-Ministru Administrasaun Estatál, Sua Ex. Sr. Jacinto Rigoberto Gomes de Deus, hamutuk ho Presidente Autoridade Munisípiu Covalima, Miguel Armada Cardoso, ofisialmente prezide serimónia Tomada de Posse no Juramentu Ajente Administrasaun Públika Foun na’in-49, iha Salaun Munisípiu Covalima.

Iha diskursu ofisiál, Vise-Ministru MAE hato’o agradesimentu ba Maromak tanba oportunidade atu halibur hamutuk iha momentu solenidade ida ne’e, no rekoñese Ajente foun na’in-49, Cidadáu Covalima, ne’ebé pasa ho susesu iha prosesu selesaun bazeia ba méritu, no agora hetan fiar atu halo servisu iha administrasaun públika.

“Juramentu solene ida-ne’e marka imi-nia kompromisu atu serbí nu’udar Ajente Administrasaun Públika ho lealdade, dedikasaun no integridade. Ita-boot sira prova ona imi-nia kapasidade liuhosi méritu, no ohin ita hahú imi-nia kna’ar nu’udar reprezentante di’ak Covalima nian, komprometidu atu serbí Estadu, Governu no povu,” subliña Vise-Ministru.

Vise-Ministru hatutan tan katak Covalima, hanesan munisípiu sira seluk, kontinua prepara ba dezenvolvimentu iha futuru, liu-liu liuhosi:

  • haforsa kapasidade institusionál (Servisu Munisipais 19, Eleisaun PAM ka Kámara Munisipál no Membru Asembleia Munisipál),
  • gestaun administrativa no públika,
  • fortalisaun lojístika no kapasidade umanu,

atu sustenta dezenvolvimentu desentralizasaun no estabelese podér lokál ne’ebé adapta ba realidade, kultura no nesesidade komunidade Timor nian.

Durante aktu solene, Ajente Administrasaun Públika foun sira jura atu tane aas Konstituisaun RDTL, obedese lei no regulamentu sira vigór, no hala’o funsaun públika ho responsabilidade, imparsialidade no kompromisu ba interese jeral.

Vise-Ministru fó mos hanoin ba ajente foun kona-ba importánsia atu kaer metin Kódigu Étika Funsaun Públika, ne’ebé ezije funsionáriu públiku sira atu tau interesse Estadu no povu aas liu kualkér interesse pesoál ka grupál.

Iha nia mensajen finál, Vise-Ministru hato’o parabéns ba ajente foun sira no enkoraja sira atu kontinua servisu ho fiar, disipliña no determinasaun:

“Parabéns ba ita-nia Ajente Administrasaun Públika foun na’in-49! Mai ita hotu la’o hamutuk ho fiar, disipliña, determinasaun no kompromisu metin atu hametin governasaun lokál no lori dezenvolvimentu ba ita-nia sidadaun sira.”

Serimónia solenidade ida ne’e hetan partisipasaun husi Komisáriu Funsaun Públika, Diretor Nasionál MAE, Xefe Departamentu, Diretores Servisu Munisipál, Amu Paróku, konvidadu dignu, funsionáriu no família ajente foun sira.

copyright://vical_point@municipio_covalimaportal_municipal Mídia Autoridade Munisípiu Covalima)

Covalima, 04 Agostu 2025 – Autoridade Munisípiu Covalima realiza serimónia Isar Bandeira Nasionál iha semana dahuluk fulan Agostu, hanesan momentu simboliku atu reforsa patriotismu, disciplina no unidade iha estrutura servisu públiku. Serimónia ne’e dirije husi Sekretáriu Administrasaun no Finansas (AF) iha resintu Administrasaun Munisípiu Covalima, ho objetivu fó ezemplu di’ak ba funsionáriu sira atu kontinua servisu ho responsabilidade, pontualidade no lealdade.

Iha loron 07 to’o 08 fulan Jullu tinan 2025, iha Hotel Joiya Camenasa, Postu Suai, Munisípiu Covalima, realiza formasaun kona ba Abordajen Integradu Jéneru ho Fokus ba Orsamentu Sensível ba Jéneru, ne’ebé fó atensaun espesiál ba prinsipiu igualdade no justisa jéneru iha planeamentu no jestaun públika.
Formasaun ne’e loke ho diskursu abertura husi Reprezentante Prezidente Autoridade Munisípiu Covalima, Sr. Sérgio Moniz da Cunha, Xefe Gabinete PAM. Nia hatudu valorizasaun governu lokal ba kapasita komunitária, liuliu ba profisionál sira ne’ebé envolvidu iha formulasaun no implementasaun politika públika iha nivel munisípal.
Atividade ida ne’e parte husi esforsu kontinuu atu promove governansa inkluzivu no garante katak prosesu ba alokasaun rekursu públiku considera nesesidade no prioridade feto no mane hanesan.
Mensajen Sosiál:
Reprezentasaun Autoridade Munisípiu hateten katak abordagem sensível jéneru iha orsamentu públiku la’ós deit kuestión técnica, maibé hanesan prinsípiu ba justisa sosiál. Orsamentu sensível jéneru bele sai instrumentu forte atu prevene desigualdade, fó voz ba grupu vulnerável sira, no sustenta dezvolvimentu justu iha komunidade.
Munisípiu Covalima kontinua fó prioridade ba igualdade oportunidade ba feto no mane iha lia-asaun governativa, hodi garante katak dezenvolvimentu la halo diskriminasaun, maibé inklui hotu.

copyright//Vocalpoint_Portal Munisipal-Munisipiu Covalima//

Image’s

PAM Covalima Simu Vijita Kortezia husi Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ)

Covalima, 24 Juñu 2025

Prezidente Autoridade Munisípiu Covalima (PAM), Sr. Miguel Armada Cardoso, simu vizita kortezia husi Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Sr. Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, ho ekipa, iha Palásiu Administrativu Munisípiu Covalima.

Iha enkontru-ne’e, Provedór PDHJ fó informasaun kona-ba planu atu destaka Pontu Fokál husi PDHJ na’in rua, atu presta apoiu ba Administrasaun Munisípiu Covalima, iha tempu badak mai. Inisiativa ne’e mak parte husi esforsu atu fortifika kolaborasaun interinstitusionál no promove defendimentu direitus umanus iha nivel lokal.

Tanba preocupasaun kona-ba seguransa komunidade sira ne’ebé movimenta iha área auto-estrada, PDHJ fó klarifikasaun kona-ba informasaun sira ne’ebé espalla iha média sosiál no keixa-keixa ne’ebé fó hanoin inseguransa, ho referénsia ba asaun ema deskoñesidu sira ne’ebé suspeitu halo tuda no kesi tali iha estrada. Provedór husu ba PAM no autoridade sira relevante atu kontinua koordenasaun estreitu hodi responde ba situasaun sira ida-ne’e.

Iha biban vizita-ne’e, PDHJ entrega Livru Relatóriu Monitorizasaun ba PAM, ho kontéudu relasiona ho observasaun violasaun direitus umanus iha Timor-Leste, hanesan parte husi transparencia no partilha informasaun.

PAM, Sr. Miguel Armada Cardoso, fó agradecimento boot ba Provedór PDHJ no nia ekipa, tan ba inisiativa atu hatama Pontu Fokál iha Covalima, ho objetivu atu fortalece presensa PDHJ no fo asisténsia diretamente ba komunidade. Prezidente sublinha mos importánsia kolaborasaun ne’e atu facilita prosesu keixa iha kazu violasaun direitus umanus, liu-liu ba grupu vulnerável.

PAM fó bemvindu ba ekipa ne’ebé sei servisu iha Covalima, ho esperansa katak sira sei mostra profisionalizmu no imparsiálidade iha implementasaun mandatu PDHJ, nune’e bele kontribui atu reduz diskriminasaun no garantisa proteção ba direitus umanus iha rai laran.

Relasiona ho movimentasaun iha auto-estrada, PAM kontinua koordena ho PNTL no autoridade lokál atu monitoriza situasaun no hato’o medidu seriu ba pesoal sira ne’ebé halo hahalok ilegál. Husu ba populasaun atu kontinua kolabora ho autoridade sira hodi manten seguranza publika no sosiedade ne’ebé harmonioza.

(Média PAM Covalima) Editing by Official Vocal Point Portal Munisipal – Covalima

© 2026 Covalima Municipal Authority